Oleme olnud mehega koos 6 aastat ja meil on 2 toredat last. Meie elus on olnud viimased 2-3 kuud pingelised ajad, kuna kolisime ühest linnast teise. Oleme mõlemad leidnud endale uued töökohad ja ka lapsed oleme lasteaeda saanud. Minu olukord on praegu üsna pingeline ka seetõttu, et mina, vastupidiselt mehele, ei ole siin linnas varem elanud ning lapsed ei ole saanud lasteaias veel käima hakata, kuna on olnud tõbised. Samal ajal olen ise osalise koormusega tööl käinud.
Mure seiseb aga hoopis selles, et mehel tekkis kõrvalsuhe selles uues linnas. Ta lõpetas küll selle asjade tõsisemaks muutudes ära, enda sõnul- pere pärast ja et nii on õige. Aga asjast koorus välja tõsiasi, et mehe sõnul ei ole temal kunagi minuga tõelist kirge olnud ja ta on küll lootunud, et äkki see meie kooselu jooksul muutub, aga ei. Tema sõnade kohaselt on ta kuulanud alati mõistuse häält, kuid mitte südame. Minuga koos olema hakkas ta sellepärast, et ma olevat hea ja rahulik ning samuti ei heida ta midagi ka meie kooselule ette. Laste kasvatamisega saame hästi hakkama, seksuaalselt saame ka hästi läbi. Aga et seda TUNNET ei ole.
Seda kõike on väga raske siin sõnadega kirja panna, kuid minu maailm on täiesti uppis praegu. Palun natuke nõu, kuidas edasi käituda.
Teie elus on pingeterohke aeg, muutunud on kodulinn ja töökoht- juba need on niivõrd suured muutused, millega kohanemine nõuab omajagu aega ja energiat. Ka lapsed kohanevad muutustega erinevalt, teie poolt kirjeldatud olukord, kus lapsed on pikalt peale kolimist haiged olnud- võib olla tingitud just muutustega kaasnenud pingetest- kui stressi on palju, võib immuunsüsteem nõrgeneda ja haigused hakkavad rohkem kimbutama.
Kõigi nende suurte elumuutuste virvarris on lisaks selgunud, et teie partner on teid petnud ning ilmnes, millised on tema tegelikud tunded teie vastu.
Nagu ütlete, on teie maailm uppi löödud.
Segased tundmused, nagu pettumus, reedetusetunne, kurbus, viha- kõik need on taolises situatsioonis tavalised.
Kuidas edasi? Seda saate vaid teie ise otsustada, kas soovite oma mehega abielu jätkata ja talle andestada või teha kardinaalsed muutused praeguses elukorralduses.
Kui otsustate kooselu jätkata, võtke aega oma tunnete läbitöötamiseks, - kindlasti tuleb teil oma kaasale rääkida, mida tema avaldus teile tähendab, mida te tunnete ja mis mõju sellel kõigel teile on.
Paarisuhete uuringutest on selgunud, selleks, et usaldus partnerisse ja suhte jätkumise võimalikkusesse taastuks - on vaja aega ja teatud tingimuste/eelduste täitmist. Eelkõige vaadake endasse ja otsustage, kas olete valmis mehele andestama.
Andestamine tähendab, et olete valmis loobuma tagasitegemisest ja nö "võla sissenõudmisest" ja sellele viitamisest erinevate olukordades. Andestamine ei tähenda, et olete teema unustanud või et teie lein (tegu on leinaprotsessiga) on lõppenud; et juhtunul ei oleks teile ega suhtele tagajärgi, et oleksite leppinud abikaasaga ja usaldus taastunud (koheselt).
Usaldada saab aja jooksul käitumise põhiselt: usaldada ei saa enne kui- haigettegija on võtnud vastutuse oma käitumise eest (vabandanud ja mõistnud tagajärgi), muutnud oma käitumist ja on oma muudetud käitumist piisava aja jooksul suutnud jätkata.
Andestamine on protsess ja võtab aega- eriti petmise teema puhul. Liiga kiiresti andestamisel võivad olla kahjulikud tagajärjed- seega andke partnerile teada, et tegelete talle andeks andmisega. Esmalt vältige kibestumist (mõelge, mis on teie suhtes head ja miks väärib suhe uut võimalust); teiseks võtke aega kurvastamiseks/leinamiseks; kolmandaks liikuge samm-sammult edasi (pole midagi valet selles, et aegajalt tuleb petmine taas meelde ja selle teemaks võtate- te partner peab sellega arvestama).
Kõik tunded, mida te täna tunnete, on normaalsed ja loomulikud antud situatsioonis ning sellega toimetuleku protsessi ei pea te läbi tegema üksi - julgustaksin teid vajadusel pöörduma konsultatsioonile psühholoogi poole individuaalseks nõustamiseks/teraapiaks. Vajate praegusel ajahetkel kindlasti tuge ja mõistmist, seega alustage iseenda aitamisest.
Edaspidi võiksite üheskoos partneriga teha tööd oma suhtega paari -või pereteraapia vormis. Infot saate : www. pereterapeudid.ee, www. sinamina.ee .
Tänan vastuse eest.
See tunne, mis minu sees valitseb on tõesti täiesti kohutav tunne, minu ehitatud elu on kokku varisenud ning segadus on väga suur.
Kuid kõige selle juures on siiski minu kõige suurem hirm oma armastatud mehest ilma jääda. Miks ta nii tegi, ja miks me üldse oleme elanud siis koos, kui tal seda ´´liblikat kõhus tunnet´´ ei olegi minuga kunagi olnud? Tema ise rõhub sellele, et kas see saab siis tema poolt õige tunne olla, kui ta mind piisavalt ei kallista ja ei suudle, ilma mingi tagamõtteta (see on asi, mida olen talle kõige rohkem ette heitnud). Ja kas on normaalne, et mees ei tunne naise suhtes mingit erilist armukadedust?
Samas, nagu eelmises postituses ka kirjutasin, saame me väga hästi läbi (mina nimetan teda oma parimaks sõbraks), meil on alates kohtumisest olnud regulaarne seksuaalsuhe (kas peaks tõesti olema nii, et suhte alguses on vahekorrad tihedamad?), me ei nägele, ei tülitse ülemäära palju. Mehe enda sõnade kohaselt on ka kõik meil mõnus ja stabiilne.
Me oleme saanud sellest küll nüüd natuke vestelda ja meil on kirjas ka aeg perenõustaja juurde, kuid paraku olen seda sorti inimene, et ei suuda seda teemat ka ´´rahunema lasta´´. Selline tunne on,et ei tema ja ka mina ise enam, ei saa aru, mis asi see armastus nüüd siis on? Kas me tõesti oleme koos elanud nagu head sõbrad,kes regulaarselt ka seksivad? Kas tõesti oleme 6 aastat tagasi vea teinud ja hakanud olema koos üksteisega sellepärast,et meil oli lihtsalt hea ja rahulik koos olla?
Ei ole olemas kahte ühesugust suhet ega abielu, nagu pole olemas ka ainuõigeid viise, nagu teie kirjas välja toodud murekohad: kui intensiivselt peaks suhte algusaegadel seksima, kui palju väljendama sõnadega partnerile tundeid, milline on ideaalne paarisuhe ja kas see tohib olla kui sõbrasuhe, jne.
Kõik on õige, kui see sobib mõlema partneri jaoks ja töötab suhte hüvanguks.
Teie abikaasa on jõudnud oma suhtes punkti, kus on tekkinud küsimused ja kõhklused- ehk kriisi. Teie jaoks on see šokk ja on täiesti arusaadav, et see olukord tundub teile praegusel ajahetkel täiesti talumatu kanda.
Hea meel oli lugeda, et olete saanud aja perenõustaja vastuvõtule- ja sinna koos lähete. Mõistetav on teie hirm kaotada armastatud mees.
Kuid see, et lähete psühholoogi vastuvõtule kahekesi, paarina, - näitab, et teie mees hoolib teist ja teie paarisuhtest ning teie ühiselt loodud perekonnast.
