Tere!
Minu mure on järgmine.1,5 nädalat tagasi õhtul telekat vaadates võttis mees oma asjad ja lahkus kodust.Ütles et tahab mõtelda meie suhte üle. Eks ma ise ka olen selles süüdi:talle ei meeldi et talle pidevalt üteldakse et ta joob palju,ta peab seda vingumiseks.Kuid nüüd ütles meie 4a poeg seda,näidates teleka peale.Sealt näitas tuikuvat meest ja poeg ütles,et näe issi. Mehe arvates olen mina süstinud lastele seda negatiivsust tema suhtes.
Minu mure on minu endaga,olen väga emotsionaalne,hakkan ruttu nutma,siis tuleb järku viha ütlen talle halvasti,kui me tülitseme.Tülitseme tavaliselt tema joomiste pärast,tema sõprade pärast ja muidugi ka sellepärast et ta koduses majapidamises midagi ei aita.Ma tunnen end nagu tema ori ja kui ütlen talle,siis ta vihastab ja jälle nimetab seda kiunumiseks. Kui ta on joogine,siis kutsub mind suureks,alavääristab mind lapse juures olekul. Aga kõige lõpuks olen ikka mina kõiges süüdi.Olen püüdnud temaga rääkida,teinud ettepaneku minna pereteraapiasse. ma sooviks nii väga et saaksime rahulikult koos lastega elada. See eemalolek on pojale väga raskelt mõjunud,poiss on hakanud kaklema,hammustama,ta ärkab öösel nutuga ja otsib oma isa. Mina ise ei suuda öösel magada,päeval pole jõudu midagi teha. hetkel muutuvad tujud kiiresti.Ühel hetkel olen rõõmus,siis järsku pahane ja kuri. Ma lihtsalt enam ei tea mida teha.
Te olete märganud, et olete mõlemad osalised selles, kuidas tülitsete. Vahel süüdistate ennast, et ütlete mehele halvasti ja temal on seetõttu õigustus oma alkoholi tarbimisele. Mehele on saanud õllejoomine ja teie alavääristamine viisiks, kuidas tema oma pingeid maandab. Teie jaoks on lohutuseks nutmine ja mehele kurtmine, et olete ülekoormatud ja ei saa temalt toetust. Kõik see kokku ongi emotsionaalset kurnav ja mõlemale. Nii võibki olla, et mees joob sellepärast, et teie „vingute“ ja teie pahandate temaga, sest ta joob ja ei panusta kodustes toimetustes. Olete nõiaringis ega tea, kuidas sellest välja saada.
Teie saate olukorda muuta seeläbi, et püüate senises tülitsemise mustris midagi teisiti teha. Näiteks nii, et väldite süüdistusi ja väljendate siiski oma rahulolematust (ma olen väsinud ja kurnatud ja tahan, et mõtleksime koos, kuidas me võiksime kodus teisiti toimetada vms). Veel võib olla mehe jaoks oluline, kui ta kogeb seda, et ta on teile tähtis ja vajate teda ning püüate mõista, mis talle raske on. Kas ta on rahul sellega, milline suhe teil on, kuidas ta end tunneb ja milline tähendus on tema jaoks alkoholil, sõpradel. Tal võib olla üsna keeruline väljendada sedagi, kui raske on taluda, kui naine vastutab nii paljude asjade eest peres ja tema ei ole piisavalt leidnud võimalust eneseteostust leida, olla piisavalt hea mees ja isa. Kergem on ju vastust teisele lükata ja süüdlast nahutada ja iseenda raskustega silmitsi olla. Kas aga teie jaksaksite aidata tal sellini jõuda ja seejuures ka iseennast mõista, enda vajaduste eest seista ja tasakaalustatud ja rahulolu pakkuva suhte nimel vaeva näha? Igal ühel on õigus väljendada oma rahulolematust ja saada mõistetud. Suhte toimimiseks on vajalik, et mõlemad osapooled pühenduvad suhtele.
Teie oleksite valmis minema pereterapeudi juurde. See toimiks aga siis, kui ka mees võtaks vastutust ja tahaks suhete toimima saada. Kui mees on võtnud aja maha, siis edasi on vajalik, et lepiksite midagi kokku, kuidas edasi. Lihtsalt eemalolek ja vältimine ei lahenda suhteprobleeme. Selleks on kindlasti vaja suhelda ja kogeda, et nüüd on teisiti. Kui ise jooksete rääkimistega ummikusse, siis tasub ikka pöörduda teraapiasse ja mitte selleks, et leida kes on rohkem süüdi, vaid analüüsida seda, mis ei toimi ja kogeda, et saab ka teisiti.
