Kirjutan murega, mida oleme elukaaslasega juba jaganud ja veeretanud peaaegu kaks aastat.
Meie kooselu on kestnud varsti 5 aastat ja me oleme omavahel suurepärases suhtes- vähemalt meile mõlemale tundub nii. Mõlemad oleme noored (20nendates).Meil on ühised hobid, unistused, arusaamad ja väljavaated.
Kui me kohtusime oli meil ikka kõvasti sädemeid, välku ja no kõike ägedat mis armumisega kaasas käib ja see niitis ikka korralikult jalust. Heas mõttes.
Umbes 2 aastat tagasi hakkas see säde hääbuma. Loomulikult on iha hääbumine peale mesinädalate möödumist normaalne, kuid meil juhtus see kuidagi väga väga kiiresti ja järsku. Alguses mees seda ei tunnistanud, kuid sain aru, et midagi on valesti, ning mida aeg edasi seda vähem tahtis ta minuga magada ning seda viletsamaks kogu meie voodielu läks. Ta tundus nagu vältivat neid olukordi millal ta peaks keelduma ning ennast ebamugavasse olukorda panema. Üha rohkem sain ma aru, et see on muutunud talle juba täiesti ebameeldivaks, kuid põhjust ta mulle kohe ei avaldanud, vaid vaikselt hakkasin ka ise eemale tõmbuma ning jätsin ta selles osas rahule.
Hiljem julges ta tunnistada (või oli asja suutnud enda jaoks lahti mõelda), et mingil hetkel hakkas tal isu seksi vastu lihtsalt ära minema, ning proovides ikka ''standardile'' vastata kus mees on täkku täis, sundis ta ennast sisuliselt minuga magama. Loomulikult lõppes see sellega, et see kõik muutus talle täiesti vastumeelseks. Kahjuks.
Kuna meie suhe on avatud ning me proovime alati enda probleemidest rääkida ning lahendusteni jõuda, siis oleme me selle teema ümber palju õhtuid veetnud arutades. Oleme käinud :kahe erineva perepsühholoogi juures, (kes kahjuks oma töös vist kõige pädevamad ei olnud ja tänu sellele elukaaslasele täieliku vastuseisu on tekitanud), meestearsti vastuvõtul, et kontrollida testosterooni taset ja muid tervisenäitajaid (mis olid täiesti korras), lugenud lugematul hulgal artikleid-raamatuid-foorumeid.
Mis on täna meie seis: oleme sellises olukorras kus me kumbki enam ei julge isegi seksist rääkida, kui vaid ainult siis, et kuule kaua meil juba möödas on viimasest korrast. Mees ütleb, et ta ei julge enam alustada ega tea kuidas see alustamine enam käibki, sest see olukord on nii kummaline ja veider, et seks tunduks samasugune.
Minul on tekkinud täielik trots kogu selle teema vastu ning nüüd on mul tekkinud ka temaga seksimise mõtte peale täielik vastikus, sest ma tunnen, et seks toimub ju ainult siis kui tema seda soovib ning see peale kahte aastat tekitab pettumust.
Igaljuhul- oleme nõiaringis, ei tea kuhu pöörduda või kudias ennast enam aidata. Nutame lihtsalt vahel koos patja ja proovime selle peale enam mitte mõelda- nii tundub lihtsam.
Proovime mitte alla anda, kuid sisimas ma tunnen, et ükshetk tuleb see käega löömise tunne ning ma kardan, et sellega koos ka vaikne eemaldumine üksteisest.
Ainuke järeldus milleni me jõudnud oleme tänseks on ehk see, et mehel võiks olla HSDD (hypoactive sexual desire desorder), kuid see iseendale diagnoosi panemine ei aita ka meid väga kuidagi.
Igaljuhul- tahaks lihtsalt mõnda spetsialisti arvamust kuulda, mida sellises olukorras teha, kuhu pöörduda ning reaalselt kas sellistest olukordadest on ka välja tuldud.
Olete paarisuhtes mehega, kellega on teil palju ühist nii tegevuste kui väärtuste plaanis, samas on mehe (oletatav) seksuaalhäire teie suhte tõsiselt proovile pannud ning te pole kindel, kas selline suhe veel kaua vastu peab.
Öeldakse, et füüsiline lähedus, seks on kui liim paarisuhtes. Seks annab võimaluse tunda lähedust, lähedastes suhetes on aga kõiki probleeme kergem lahendada ja kogu elu tundub ilusam.
Pikemaid või lühemaid pause tekib seksuaalelus ikka — seoses haiguse või pingelise tööperioodiga ning see on täiesti loomulik. Teie poolt kirjeldatust ilmneb, et pausid algasid pea kaks aastat tagasi ja on vaid süvenenud ning teis mõlemis raskeid tundeid tekitanud. On leitudki, et harjumus mitte seksida võib väga kergelt süveneda, päevadest saavad nädalad ja nädalatest kuud (aastad). Mida vähem seksi, seda raskem on seda taas algatada.
Seks on paarisuhte oluline osa ning suhtele ei tule kasuks liiga pikad pausid seksis. Kui sellise pausi ületamine ka vaeva nõuab, siis parema ja pika perspektiiviga suhte nimel tasub seda näha.
Vajadusel võiksite pöörduda järgmiste seksuoloog-nõustajate poole, näiteks Mare Pruks, Margus Punab või Meelis Sütt.
Meelis Sütt: tel. 56 495 671 meil: meelissytt at hot dot ee
Margus Punab: www.meeste.kliinik.ee , www.facebook.com/meestekliinik/info
Mare Pruks:http://www.erapraxis.ee/paaridele/#seksuaalteraapia
Kuna olete mõlemad seda teemat põhjalikult uurinud, ning leidnud ka ühe võimaliku diagnoosi, siis tasuks see julgelt spetsialisti vastuvõtule kaasa võtta ja sellega edasi tegeleda.
Alternatiivne võimalus on ümber mõtestada kogu senine paarisuhe, mis alustel kooselu jätkata ning kas seksuaalsus sellest üldse välja lülitada. Kui selline lahendus võiks tulla teie suhtes kõne alla, soovitaks kaasata arutelude juurde spetsialisti paari-või pereteraapia vallast. Infot saate: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/noustaja-vastuvott/
Ärge andke alla, lootust on ikka!
