Minu mureks on aja ja ruumi puudus suhtes.
Suhtes oleme olnud üle 9 aasta ja mõlemad armastame teineteist. Peamisteks probleemideks on just koosveedetav aeg ja aja planeerimine.
Ma ei oska öelda, kas ainult minul, või ka teistel meestel on vaja enda jaoks oma aega ja ruumi vahetevahel...
Elame viisakalt - maja, auto, nälga ei ole, mõned reisid aastas jne. Elukaaslane heidab mulle ette, et ma ei taha temaga piisavalt aega veeta või tahan seda aega sõpradega segada ja aegajalt väljas käia.
Samas töögraafik on tihe, sest päeval tuleb kahte ettevõtet majandada ja õhtuti trennides käia. Tegemist siis treeneritööga, mis küll hobi, aga samuti tasustatav.
Kuna mul on vaba graafik võib kaasale tunduda, et mul on aega küll ja veel, aga paraku peab tööpäeviti ikkagi tööd tegema ja vaba aega ei ole palju...
Ma tahan samuti koos aega veeta, aga vajan aega iseendale - seda aega, kus ma ei ole temaga koos, ei tööta, ei tee trenni, ei sõida autoga jne. Kui pean suhte nimel vajalikuks iga õhtu kodus olla, tekitab see minus kolme-nelja õhtu peale masenduse ja teatava depressiooni. Päevad on nagu vennad: Kontorisse, trenni, poodi, koju, voodisse, magama. Ka atraktiivsus suhtes kannatab teatud mõttes selle all, kui koguaeg olla nagu sukk ja saabas (mis puudutab vaba aega).
Samas naine on väga rahul ja õnnelik, kui ma ainult temaga olen ja midagi muud ei tee...
Seda on raske kirjeldada, aga tunne on nagu oleks tegemist mingisuguse suhte klaustrofoobiaga.
Kaks aastat tagasi olin sunnitud elama nädala sees teises linnas ja 2-3 päeva nädalalõpul kodus. Pean tunnistama, et selline süsteem oli minule emotsionaalselt lihtsam, sest sain aja endaga ja samas nädalalõpud veeta armastatud naisega koos. 4 päeva kõvasti tööd ja trenni - lisaks paar tundi endale. Soov armastatud näha väga palju suurem ja emotsionaalselt rõõmsam - kaaslane mõjus atraktiivsemalt.
Kas ma oleksin ülekohtune, kui tahaksin 2-3 õhtut nädalas endale nii, et ma ei ,,pea´´ mitte midagi? Et olla ise endaga enda mõtetes ja ajas - jätta see aeg ka osalt sõpradele ja seeläbi tõsta ka koosveedetud aja kvaliteeti...
Kirjutate, et tajute aja ja ruumi puudust oma suhtes. Olete analüüsinud olemasolevat olukorda väga põhjalikult ja jõudnud järeldusele, et teie ja teie elukaaslase vajadused on koos veedetava aja osas üsna erinevad. Küsite, kas oleksite ülekohtune, kui planeeriksite 2-3õhtut nädalas vaid enda soovidest lähtudes.
Lihtne vastus oleks, et kindlasti ei oleks te ülekohtune, sest selline soov põhineb teie vajadusel,vajadusel säilitada endale ruumi ja natuke autonoomsust suhtes. Kuna selline soov on aga tekitanud ebakõlasid, siis tasuks olukorda vaadata natuke laiemalt.
9 aastat kooselu on tõepoolest tunnustamist väärt. Kas suhte algusaastatel olid teievahelised lahkhelid seotud samade probleemidega? On üsna tõenäoline, et mitte. Iga suhe areneb ja võib olla olete te mingil hetkel jõudnud etappi, kus oleks mõistlik teha uued kokkulepped. Võib olla on tekkinud olukord , mille kohta on tavaks öelda, et maastik on muutunud, aga kaart, mille järgi juhindutakse on see vana ja aastatetagune. Eks ole siis ju üsna raske probleemideta õiges suunas liikuda. Kui suhte algul näevad armunud põhiliselt partneri väljapoole pööratud poolt ja sedagi iseenda poolt tõlgendatuna, siis aja möödudes saab üha olulisemaks, millised on partnerite sügavamad väärtushinnangud, arusaam suhtest, kooselust, probleemide lahendamise viisidest, armastusest ja selle väljanäitanmisest. On tõenäoline, et teie lähedusvajadus ongi natuke erinev . Kuna tegu on juba mõnda aega kestnud kooseluga, siis võib arvata, et teil on paarina ressurssi omi erimeelsusi lahti rääkida. Oma vajadustest tuleks partnerile teada anda selgelt ja üheselt. Vaid oma vajadustest hoolides saab luua teineteist austavat partnersuhet. Julgustage ka elukaaslast oma vajadustest selgelt rääkima. Nii saavad tekkida võit- võit kokkulepped ja kompromissid. Võiksite võtta sellist arutelu kui lõbusat mängu.näiteks lõigake paberist lipikud , kuhu mõlemad kirjutaksid päris oma vajadused, tore, kui seda saaks teha võimalikult täpselt. Näiteks: mitte vajan suhtes ruumi vaid vajan enda hästi tundmiseks 2-3õhtut üksi või sõpradega ajaveetmist.
Kui kõik ülejäänu suhtes sobib, vaid koos veedetud aeg on erimeelsuste põhjustaja, siis tasuks proovida uurida ka tähendusi. Kui teie kaaslasele tundub, et te ei veeda temaga piisavalt aega koos, siis kas see tähendab, et keegi saab teie tähelepanu ebaõiglaselt rohkem või ta tunneb et ta ei ole armastatud või tal on lihtsalt üksi igav või teie olete väga tegus ja ta tunneb, et ta ei suuda teiega muidu sammu pidada kui teie aega maksimaalselt hõivata või on see alateadlik hirm teist ilma jääda või soov suhtes mingi muutus tekitada. Mõnikord aitab, kui küsida esitatud väite kohta: miks? Ja siis vastata ja küsida jälle uuesti:miks?
Niiviisi võiksite uurida ka enda vajadust privaatsuse osas. Võimalik, et tekib mingi uus vaatenurk, millest lähtuda või mida kaaslasele selgitada.
Soovitaksin vaadata meie kodulehel olevat e-koolitust pereks kasvamise osas. Koolitus on küll natuke aeglase tempoga ja päris mitte teie teemasse, aga värskete ideede tekitamiseks siiski sobiv.
Postitus muudetud Tiina Teska poolt.
Postitus muudetud Tiina Teska poolt.
Postitus muudetud Tiina Teska poolt.
1 lugeja arvab, et see vastus oli abistav.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
