Tere. Oleme elukaaslasega koos olnud natuke üle kahe aasta ja praeguseks kasvab meil kodus 7 kuune tütar. Probleem siis selles, et minu ja mehe vahel nagu polekski enam midagi, päevast päeva me ainult tülitseme, ei seksi, ei musita ega kallista. Me oleks nagu lihtsalt kaks inimest, kes elavad sama katuse all ja magavad ühes voodis. Tülid tekivad meil enamasti sellepärast, et ta istub peaaegu koguaeg arvutis ja mängib oma arvuti mänge. Ja kui ma palun tal midagi teha tulen sealt vastu, et pärast teen v6i siis ära sega mind, et miksa pead midagi alati siis tahtma kui ma just hakksin mängima. Ja siis muidugi tulevad tülid veel sellest, et ma näiteks palun tal tütrega olla kuni ma süüa teen ja siis istub ka laps süles arvuti taga. Tülide käigus ta ütleb mulle ka päris koledaid asju, vahest ajab lausa nuttma. Täna näiteks on mul sünnipäev ja ta ei toonud mulle isegi lille, lihtsalt nii mööda minnes soovis mulle 6nne. Ja mis k6ige hullem ta ei korista absolluutselt enam enda järgi ja ma lausa vihkan segadust. Ma olen hommikul just koristanud ja järgmise päeva hommikul hakkan ma jälle otsast pihta. Ma olen mitu korda m6elnud lahku minna aga ei taha, et laps kasvaks isata. Aga minu jaks on t6esti otsas ja lihtsalt ei oska temaga midagi ettev6tta.
Kui enam ei jaksa ja mõtted keerlevad juba lahkumineku ümber, siis on viimane aeg midagi tõsiselt ette võtta. Muidugi mõista, oletegi ju pidevalt üritanudki meest kaasata lapsega toimetamisesse, öelnud, mida temalt ootate. Ja just see, et miski ei muutu, kurnab ja pahandab teid, rahuleolematu muudkui kasvab. Küllap tajub seda ka mees. Ja nii võibki olla, et mida rohkem teie jääte mehe toeta, olete üle koormatud, seda rohkem teete etteheiteid, mille eest mees põgeneb arvutimängudesse. Ega temagi selle olukorraga rahul pole, ka iseendaga, olles näiteks kipus süütundega, selle leevenduseks kasutab ta vasturünnakut – te tülitate teda nö valel ajal. Teile aga võib näida, et sellist sobivat aega polegi, nii on ju kogu aeg, teda pole ju teie jaoks, ka lapse jaoks kunagi piisavalt olemas. Või siiski on, kasvõi natuke? Kas nii on kogu aeg olnud? Millal ta oli teie jaoks olemas ja saite jagada vastutust, tunda teineteise mõistmist ja toetust? Millal kallistasite, olite teineteise päralt? Mis siis veel teisiti oli?
Võib ju olla, et kuni lapse sünnini teie suhe toimis või vähemalt polnud pidevaid tülisid. Teie suhe enne rasedust sai kesta peaaegu aasta. Palju oleneb sellest, kuivõrd jõudsite selle aja jooksul kogeda lähedust, kindlustunnet, olla teineteise jaoks olemas, pühenduda teineteisele. Samuti on oluline, kuivõrd oodatud oli laps teie mõlema jaoks. Lapse sünd on paarisuhetele suur katsumus. Olite ju enne kahekesi, kuid siis äkki on teie vahel keegi kolmas, suurt vastutust eeldav abitu väike tegelane ja enam ei saa olla nii muretu ja vaba nagu enne. Olete ju nüüd ööpäevaringselt vanemlikus rollis ja näib, et muuks aega ei jäägi. Ning sageli kannatabki paarisuhe. Võimalik, et mees ei tunne end veel vanemana, püüab säilitada endist suhet või tunneb end kuidagi üleliigsena. Vahel on nii, et mehe jaoks on naine ja laps nii tihedalt seotud, neil on midagi erilist, millest tema ilma jääb ja ta ei oska olla kolmandaks.
Vahel ei olda selleks piisavalt valmis. Põhjuseid, miks lapse sünd kahjustab paarisuhet, võib olla mitmeid, kuid oleneb teie suhte varasemast toimimisest, kas selle kohanemisega tullakse toime.
Ometi peab saama sellest ikkagi rääkida. Ega muud, kui võtta aega ja arutleda sel teemal, et te olete märganud, et tülitsete palju ja teie enda suhe enam ei toimi. Uurige, kuidas mees olukorda näeb ja mis tema jaoks keeruline on (olge aktiivne kuulaja, see aitab vältida tülitsemist). Ühesõnaga tähtis on see, et saaksite rääkida tõeliselt avatult, ilma etteheideteta ja teineteist ründamata. Lähtuge sellest, et mees tahab olla nii hea isa oma lapsele kui ka partner teile, kuid ta ei oska, on ise segaduses ja rahulolematu, võib-olla iseendaga. Võimalik, et ta ei ole ise teadlik, mis temaga lahti on, et ta ei saa võtta rohkem vastutust ja teile toeks olla. Ka tema vajab abi nagu ka teie.
Kui jutuajamised siiski ei aita, siis tasub pöörduda ka pereterapeudi poole, et neutraalselt suhet analüüsida. Lahkuminekuga pole ju kiiret kellelgi ja häid suhteid on vanematena vaja ka siis, kui tõesti teie paarisuhe ei toimi.
