Mul selline mure, et olen 15 ja saan 16 Jaanuaris ja ma ei tea mida teha praegu ja mida tohib teha ja mida ei tohi teha. Teada tahan siis järgvenaid asju, ma armasta ühte poissi väga kes on 18 ja saab enne minu sünnipäeva 19 ja ma tahan temaga nii väga koos olla , aga vanemad ei luba mul, kuigi me armastame üksteis väga väga. ja tahaksime last saada aga vanemad teeksid mu poisile midagi halba aga lapsele midagi tean sest vanemad ütlesid otse välja et tevad ja ma tõsiselt kardan meie suhte pärast sst ma ei taha et meil juhtuks midagi ja me mõlemad tahame et me oleksime õnnelikud... kui oskate siis oleks väga tore kui saaksit võimalikult palju ifot anda mida teha ja mida mite ja seduseid samuti .
TÄNAN ETTE ÄRA!
Oled segaduses, sest tahaksid oma poisiga koos olla, aga ei tea, mida tohib teha ja mida mitte. Sooviksite juba ka last saada, aga kardad, et vanemad teeksid teie poisile midagi halba.
Oled vanuses, kus on loomulik tunda väga, väga suuri tundeid, kõik olukorrad võivad paista natuke äärmuslikud- kas kõik või mitte midagi. Vanemad tunduvad täiesti teisest maailmast, nad ei mõista sind ja konfliktid nendega on igapäevased. Arvan, et selle kirjaga oled näidanud oma muret ja ka vastutustundlikkust, sest kuigi suured emotsioonid on sind vallutanud, oled ikkagi otsustanud enne nõu küsida, kui midagi kindlat otsustada.
Igasuguste teooriate ja ka seaduste alusel ei ole sa enam päris laps, aga ka mitte veel täiskasvanu. Oled n. ö. üleminekueas. Seaduse silm ei nõua sinult veel, et täielikult oma tegude eest vastutust kannaksid. Seega, oled alaealine ja sul on piiratud vastutus, sest sinu eest vastutavad vanemad kuni 18nda eluaastani. Eks ole isegi natuke kummaline, et sa võid küll seksida, aga igasuguste halbade asjade eest, mis sinuga võib juhtuda, vastutavad vanemad! Kas pole nii, et selline olukord võib vanemad “hulluks ajada”? Või, et kui saad emaks 16aastaselt ja soovid oma lapse ja elukaaslasega kodust lahkuda, siis pead selleks emalt luba küsima. Jälle veider, aga nii see paraku on.
Sinu poiss on juba täiskasvanu ja peaks nii emotsionaalselt kui ka seadusesilmis olema võimeline vastutust võtma, ta peaks teadma ka sedusi, mis teie omavahelist suhet reguleerivad, mis on lubatud ja mis mitte ja mida siis teha, kui laps tõesti sünnib. Kas ta suudab nii vapper olla ja sind koos lapsega toetada, isegi siis, kui sina ja laps vanemate juures elate? Proovige neid teemasid koos arutada ja ehk sünnib sealt plaan, kuidas edasi minna. Katseta korduvalt ka vanematega rääkimist, neile selgitamist, mis toimub ja kuidas sa olukorda näed. Seda tuleks teha rahulikult ja selgelt. Kui näitad oma vastutustundlikkust olukorra suhtes, siis annad võimaluse ka vanematele rahunemiseks, annad neile tunde, et nad ei pea sinu pärast nii palju muretsema, et suudad ise juba rohkem oma elu eest hoolt kanda kanda.
Soovin kainet meelt ja tarku otsuseid!
Vaata ka:
www.lasteombudsman.ee
www.juristaitab.ee
