Tülitan Teid järgmise murega, nimelt olen jõudnud järjekordselt oma eluga ummikusse. Olen suhtes 9 aastat (lapsi meil ei ole) ning umbes 3 aastat tagasi oli meil aasta-pooleteisene paus ning selle pausi ajal hakkasin lähemalt suhtlema oma lapsepõlvesõbraga ning meie sõprusest sai suhe. Nägime üksteist muidugi üsna harva, kuid need hetked oli väga õnnelikud... Mingil ajal taipasin, et ka see suhe ei paku mulle seda, mida üks suhe peaks pakkuma ning juhtus nii, et uurides mida meie jaoks võiks tulevik tuua, otsustas mu lapsepõlvesõber suhte lõpetada, väites, et meie suhet jääbki kummitama minu eelmine kooselu ja endine elukaaslane (uue suhtega lõpetasin suhtlemise oma endise elukaaslasega peaaegu täielikult ja ta teadis, et mu elus on keegi teine). Ei teagi mis see tegelik põhjus oli, kuid ma ise usun, et hirm liiga tõsise suhte eest... Seega katsusin kuidagi oma eluga edasi minna ning kuidagi ja vaikselt hakkas minu suhe endise elukaaslasega üles soojenema ning väga pika kaalumise järel kolisin tema juurde tagasi, suhe toimisgi paremini kui kunagi varem...täpselt seni kui aktiviseerus taas mu lapsepõlvesõber. Saime küll mõlemad aru, et meie vahel nagunii midagi toimuda ei saa, alguses suhtlesimegi lihtsalt kui sõbrad (tema oli suhtlemisel aktiivsem pool ja oli mida iganes minu pärast nõus tegema, peaasi, et mu tagasi saaks). Mina võtsin meie suhtlemist väga rahulikult, kuid ühel hetkel taipasin, et tegelikult hoolin temast rohkem kui tohiks...kui ka temale oma tunnetest rääkisin siis selgus, et ta armastab mind ja hoolib minust väga, kuid siiski on tal väga raske mulle andestada, et ma elukaaslase juurdes tagasi olen...
Seega hetkel olengi ummikus ja ei tea kuidas unustada inimene, kes mulle on haiget teinud ja teisalt on mul äärmiselt kahju elukaaslasest, kellele ma olen kohutavalt haiget teinud ja ta pole lihtsalt seda kõike ära teeninud. Samuti saan aru, et asi on ainult minus, kuid kahjuks ei oska siit sasipuntrast oma eluga edasi minna...
Teie elus on olnud/on praegugi kaks olulist inimest, kellega teid seovad tugevad tundesidemed. Olete segaduses ja tunnete endal lasuvat vastutust- kuidas toime tulla tekkinud olukorraga ning üks mees unustada ning teisele kompenseerida teie poolt tekitatud emotsionaalne kahju.
Nagu ise nimetate- olete ummikus.
Vastused nagu ikka ja alati - on teie sees olemas. Keegi teine ei saa teile öelda, kuidas antud olukorras käituda ja mis oleks parim lahendus. Lähtuda saate iseendast, vaadates endasse, olles täiesti aus ja mõeldes - mida te tegelikult vajate, et olla õnnelik (elus, paarisuhtes), kuidas seda saavutada (sammud soovitu saavutamiseks), kes saaks teile pakkuda seda, mida enim soovite/vajate (on see üldse seotud emma-kumma mehega, ühega neist või lausa mõlemiga?).
Kuna kujunenud elusituatsioon on teie jaoks frustreeriv, soovitaks abi ja tuge otsida väljastpoolt. See ei ole nõrkuse, vaid vastupidi- tugevuse ja küpsuse näitaja. Neutraalse oma ala spetsialistiga (psühholoog, psühholoogiline nõustaja, terapeut) turvalises keskkonnas, hinnaguid kartmata saate arutleda/analüüsida/otsida ja leida võimalikke lahendusi.
Elus tuleb ikka ette keerulisi olukordi, situatsioone, mis tunduvad lausa lahendamatud puzzled või umbsõlmed- individuaalne töö iseendaga koostöös vaimse tervise asjatundjaga võiks olla selle sõlme hargnemisel abiks.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
