Ehk saate Teie mind aidata või nõu anda.
Nimelt olen ma abielus,aga ei ela mehega koos enam aasta aega.
Olen temalt lahutust küsinud juba mitu aastat,aga ta keeldus.
Ise ma Eestis ei ela vaid elan pojaga Iirimaal juba 8.aastat mille ajavahemiku sees sündis meil poeg, kellel on iiri sünnitunnistus. Poeg on elanud minuga koos (2012) eelmise aasta juuni kuust. Mees lahkus Iirimaalt sama aasta (2012) septembris Eestisse.
Lühidalt abielu lagunemisest.
Kui meie poeg sündis, siis sellest päevast saati olen ma meie poeg kasvatanud ise kuna tema jaoks olid iga nädalvahetused peod tähtsamad. Sealjuures ta mainis et ei viitisi lapsega tegeleda niikaua kui laps on piisavalt suur ja saab asjadest aru.
Kaks aastat tagasi juulis lõpus,ennem puhkusele minekut,otsustasin,et küsin ta käest uuesti lahutust. Mille peale tema jooksis noaga vannituppa ja tõmbas veenid läbi. Viimane asi mida ta ennem seda ütles oli et:" palju ilusam sõna on lesk,kui lahutatud olla". Mehe elu päästis tema sõber, kellele ma kohe peale tema tegu helistasin ja abi palusin kuna mina hoidsin meie 2.5a last tagasi et ei peaks oma isa tegu nägema. Haiglas tehti talle operatsioone kuna oli vigastanud arterit ja kõõluseid, sest muidu oleks käe kaotanud. Haiglas olles üritas ta end uuesti tappa hinge kinni hoides aga hingamis aparaat sundis teda hingama. Seal käisid teda veel vaatamas spetsialistid kes soovitasi tal minna eriarsti juurde nõustamisele/abi saama mida ta iirimaal olles ei teinud. Tema noorema õe kaudu sain teada et see polnud tal esimene kord kui ta endalt elu tahtis võtta.
Eestis olles käisime ka nõustaja juures et meie abielu päästa. Kuid asjatult. Alguses oli kõik rahulik aga vaikselt hakkas kõik süüdistamine ja kontrollimine tagasi tulema. Ta kontrollis kõiki mu käimisi ja tegemisi. Sõpru mul olla ei tohtinud. Rääkis väga tugev armukadedus tema poolt. Seda ütles ka nõustaja, et tal on väga suurt tööd vaja teha endaga et sellest üle saada.
2012.a juunis ma lahkusin koos lapsega tema juurest, sest ei suutnud üleval mainitule ning paljudele teistele tema käitumisele vastu pidada.
Sellest ajast saati on ta minule helistanud, sõnumineerinud kümmekond sõnumit päevas. Olen lasknud tal lapsega rääkida kui ta on helistanud, kuid poeg pole alati tahtnud temaga rääkida. Sellega seoses on tulnud tema poolt süüdistused et mina keelan tal pojaga suhelda. Selee aasta algusest on meie vahelised suhted rahulikumaks muutunud.
Leppisime kokku et poeg läheb esialgu suvevaheajaks eestisse. Kokkuleppest kinni pidades olin nõus saatma poja oma ema juurde.
Hetkel veel abikaasa keeldub mulle poega tagasi andmast öeldes, et tema ei anna luba poega Eestist välja viia. Nüüd teisipäeval 06.august ütles, et tema andis lahutuse kohtusse ja hakkab nõudma poja hooldusõigust! Süüdistades mind asjades nagu ma oleksin halb ema ja ei hoolitse lapse tervise eest ning ei kasvata teda.
Kuid rahaliselt pole ta mind toetanud. Olen lapsele kõik vajaliku ise ostnud ning pannud lasteaeda ja nüüd see aasta 29.august peaks laps alustama kooli iirimaal.
Nüüd ongi küsimus et mida ma edasi pean/tohin/võin teha? Kas ma võin minna pojale järgi ja tuua laps tagasi Iirimaale?
Kui Teie ei saa mind aidata, ehk oskate soovitada kelle poole ma peaksin pöörduma!
Kirjas avate põhjalikult oma keerulise paarisuhte olemust ja lahkumineku tagamaid. Praeguseks hetkeks on kujunenud olukord, kus mees keeldub laste teie juurde Iirimaale tagasi lubamast ning vajate nõu, mil moel edasi tegutseda.
Tegite otsuse lahutada end oma abikaasast, kelle olemus oli kontrolliv ja armukade. Armukadedus on omane inimestele, kes on ise ebakindlad ning nende soov on partner endale allutada, endast sõltuma panna- vaid siis tunnevad nad paremini (aga paratamatult on see pettekujutlus ning haiglasest armukadedusest võib paraneda vaid pika individuaalse teraapia abil).
Kirjeldatud enesetapukatse juhtumid on samuti omased haiglaselt armukadeda ja kontrollisooviga inimesele, see on nende viis manipuleerida ja tekitada partneris süütundeid- ikka alateadliku eesmärgiga omada kontrolli ja võimu olukorra ja teise inimese üle.
Olukord, kus peale reaalset lahkukolimist eksmees päevast-päeva pommitab korduvate telefonikõnede- ja sõnumitega, kaldub psüühilise vägivällakäitumise alla ja on üks ahistava käitumise liike. Et see muutuks, tuleks teha selged kokkulepped, seada piirid- näiteks: mulle sobib, kui helistad meie pojale üks kord päevas, kell kuus õhtul, siis me teame kõnet oodata.
Enne seda, kui saab eksmehega rääkida mõistlikest kokkulepetest, tuleb lahendada tekkinud kriitiline olukord, kus mees ei lase vastupidiselt varasemale kokkuleppele teie last tagasi teie juurde.
Sellises olukorras võib olla tegu rahvusvahelise lapserööviga. Rahvusvahelise lapseröövi puhul on vanemalt võetud ära noorem kui 16-aastane laps ja viidud välisriiki või last hoitakse välisriigis kinni (last ei tagastatud kokkulepitud tähtajal) teise vanema nõusolekuta. Lapse tagastamise või suhtlusõiguse tagamise menetluse algatamiseks tuleks ühendust võtta
Rahvusvahelise justiitskoostöö talitusega (tel: 6 208 183, central dot authority at just dot ee).
