olen lapseisast juba pea aasta lahus ja kuna tema ei tunne üldse huvi lapse käekäigu vastu siis olen mõelnud ainuhooldusõiguse peale,kuna kui eelmise aasta lõpus tahtsin kolida siis oli vaja tema allkirja elukoha registri paberile ja selle sain väga suure vaevaga.samuti on temalt välja mõistetud kiirmenetluses elatusraha aga ka mitte sellele ei ole reageeritud.kuhu ma peaksin üldse pöörduma ja millest alustama?
Teisalt peaksite mõtlema, et juriidiline külg on ainult üks osa sellest probleemist. Kohus ei õgvenda suhteid, kuid selleks, et laps ennast võimalikult hästi tunneks, on tal siiski vaja kahte vanemat. Kui lapse vanemad ka pärast lahutust normaalselt läbi saavad, suudavad teha kokkuleppeid ja neist ka kinni pidada, siis on see lapse emotsionaalse tervise, seega ka arengu toetaja. Ehk on siiski võimalik lapse isaga kohtuda, temaga asjad selgemaks rääkida ja teha kokkuleppeid nagu kaks vastutustundlikku vanemat seda teevad? Usun, et ka te ise tunnete ennast paremini, kui suhted lapse isaga oleks normaalsed.
Abi ja nõu võite saada ka kohalikust sotsiaalosakonnast, kus on ametis lastekaitsespetsialist. Tema on kursis ka perekonda ja laste kasvatamist puudutava seaduandlusega.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
