Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: Pere loomise algus: kuidas julgustada meest?

neiutar
Külaline
Postitatud 12.05.2013 kell 18:09
Tere

Taustast siis nii palju, et oleme elukaaslasega koos olnud üle 2 aasta, kuid tunneme teineteist üle 4 aasta. Oleme vastu pidanud tema sõjaväe ja alustanud kooselu. Meil on koju võetud isegi kass, kelle eest temagi väga hoolitsevalt suhtub. Vanuselt oleme 25 ringis mõlemad.

Me oleme rääkinud sellest, et tahaksime pere just koos luua, samas kui jutt tõsisemaks läheb on tal justkui mingi vabandus varnast võtta, miks praegu ei oleks just väga hea aeg. Olgu see siis üürikorter, palk või midagi muud.

Teisalt oleme mõlemad pärit lagunenud peredest ning tal on isa eeskuju küllaltki kehv. Tema isal on nüüdseks uus pere ja kuigi omavahel suheldakse küllaltki palju, ütleb minu elukaaslane, et kardab oma isa sarnaseks kujuneda. Samas ütleb, et see on kindlasti see, mida tema ei teeks.


Ise ta ütleb, et pole veel valmis, aga kui küsin, mida see tähendab, siis ei oska ta seda mulle selgitada. Kuidas julgustada meest pere looma?
Meelike Saarna
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 12.05.2013 kell 23:28
Soovite oma kaaslast julgustada peret looma, ise tundute selleks valmis olevat.
Pere loomine on väga oluline otsus, see nõuab tõesti ju mõtlemist ja kaalumist. Kirjutate, et olete mõlemad pärit lahutatud peredest – tõepoolest, seegi mõjutab. Kooselu ongi keeruline, nõuab tarkust ja paindlikkust, soovi kohaneda ja aktsepteerida.
Selge on aga seegi, et pere loomiseks on vaja ühist otsust, kui üks pool veel valmis ei ole, ei ole mõistlik survet avaldada. Tundub, et te pigem soovite oma partnerist aru saada, mitte teda survestada.
Oluline ongi omavahel ausalt rääkida, õppida vestluses läbi minema ka neist kohadest, milles te praegu kinni jooksete. Võite ju paluda, et ta siiski püüaks selgitada, sest teil on hädasti vaja aru saada, või aidata teda edasi sellega, mida te tajute tema ütlemata jätmise taga (näiteks: paistab, et sa kardad, et sa ei oska midagi ette võtta, kui meie pereelu keerukaks juhtub minema; või: tundub, et sul on hirm, et me kunagi ikkagi lahutame, nagu meie vanemad tegid; või: ma saan aru, sinu arvates pole hea aeg, aga mis sa arvad, mis meie suhtes võiks muutuda, et see hea aeg tuleks; või: sul on seisukoht, et me võime abielluda alles siis, kui meil päris oma korter on jne jne).
Oluline on seda olukorda uurides mitte karta vastuseid. Tihti on meil oma fantaasiad vastuste kohta, mis võivad meile haiget teha ja nii jätamegi olulised küsimused küsimata ja tähtsad jutud pidamata. Ent aga vägisi midagi saa. Kui teine pole valmis seda teie poolt nii oodatud sammu astuma, siis väljendage oma seisukohti selgelt, kuid näidake ka valmisolekut arvestada oma partneri tempoga. Julgustusena mõjub pigem see, kui jätate teisele tema vabaduse ja otsuseõiguse.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
-->

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!