Lugesin siin veel üht sarnast teemat . Kus oli kirjas sama mis minulgi .
Ma nagu ise ei tahagi oma mehega lähedust . Blokin ära kõik läheduskatsed. Me ei ole juba mitu kuud vahekorras olnud ,kuna mina ei soovi . Ta küsib ,et miks me ei ole ja ütlengi talle vasta ainult ,et ma ei taha . Ma lihtsalt ei taha .Ma ei tunne enam kirge ja samuti ei saa mina vahekorrast midagi ,see oleks rohkem nagu kohustus . Kui me vahepeal lahus olime siis mul oli üks suhe ,kus vahekorra ajal tundsin seda mida ei ole kunagi oma mehega tundnud . Mehele ma loomulikult seda ei ütle ,see teeks talle väga haiget ja alati kui me vaidlema lähme siis ta hakkab mulle ninaalla hõõruma ,et mul oli temaga lahus oleku ajal suhe . Mul on tunne ,et me oleme koos harjumusest jne . Muidugi ma hoolin temast ,kuna ta oli mulle ema surma ajal toeks ja olen palju temaga kogenud ja läbi elanud . Aga tunnen ,et see on ka kõik . Meie vahel ei ole mehe ja naise vahelist tõmmet ,kirge ,lähedust jne . Ma tõesti ei tea mida teha ,aga nii piinata ennast ja meest on minust isekas . Kardan olla iseseisev kuna kardan läbikukkuda .Samas ma tahaksin olla iseseisev ja tugev ,vajadusel kasvatada last üksi .
Olete oma paarisuhtes jõudnud situatsiooni, kus tuleb teha valikuid. Kui teie kirjast õigesti aru saan, siis olete ka varem proovinud lahus elamist (ajutiselt või lõplikult planeeritud?), kuid taas kokku kolinud. Vaatamata uuele võimalusele ei tunne te end suhtes hästi, mis väljendub teie täielikus seksuaalsoovi puudumises/intiimsuse vältimises oma mehega ning tõdemuses, et tahaksite olla iseseisev, kuid kardate üksikvanemana läbi kukkuda/toime tulla.
Tavaliselt on seksuaalse lähedussuhte kadumisel paarisuhtest erinevaid põhjuseid, nagu ealised muutused, harjumus/tüdimus, haigus, füüsiline sobimatus, - peamine aga pinged ja rahulolematus paarisuhtega.
Kui tekkinud erimeelsusi/probleeme ei avata ausalt teineteisele, ei proovita neid lahendada, või osapool(ed) kasutavad probleemidega toimetulekuks aastate vältel ebakohaseid kaitsemehhanisme, nagu eitus, eemaletõmbumine, vältimine, jutu mujale viimine, probleemi väiksemaks tegemine, probleemi omaniku naeruvääristamine jne. - süveneb vaid pahameel, kogunevad pinged ja kaugenetakse teineteisest.
Seega võite mõelda, kas ja kui palju olete oma suhtes tegelenud tõsimeelselt mureteemadega? Kas teie soovimatus mehega intiimselt lähedane olla tuleneb kehalistest või ikkagi pigem emotsionaalsetest lahendamata erimeelsustes? Kas teie mees ikka tõesti teab, mida te tunnete, mõtlete, ootate, vajate?
Aus ja avatud suhtlemine võib anda teile vastuseid. Tuleks püüda leida sobiv rahulik hetk ning anda mõista, et soovitakse rääkida enda jaoks olulisel teemal. Rääkige sellest, mis on teid kurvastanud ja muretsema pannud ja ka sellest, milliseid tundeid tunnete oma partneri suhtes. Soovitav on hoiduda süüdistustest, pigem väljendada oma tundeid ja vajadusi. Püüdke üksteist hoolega kuulata. Selleks rääkige kordamööda- algul räägib üks ja teine sõnastab kuuldu ümber, sinna midagi lisamata ega end kaitsma asumata. Kui üks osapool tunneb, et teda on mõistetd, annab sõna teisele ja protsess kordub. Seda niikaua, kuni olete teema lahti rääkinud ja saate hakata probleemile koos lahendusi leidma.
Kui teile tundub, et te mõlemad sooviksite oma olukorda uurida kellegi asjatundja abiga, siis on teil võimalus pöörduda a) iha puudumise teema osas seksuaalnõustaja või -terapeudi vastuvõtule. Alati on mõistlik taolise mure korral pöörduda koos partneriga, sest iha vähenemine seksuaalsuhtes ühel partneril on enamasti ikka mõlema partneri ühine mure. b) sügavama paarisuhteprobleemi arutamiseks pöörduga paari- või perenõustaj poole. Info: www.pereteraapia.ee
