Oleme kolm aastat koos olnud, millest aasta abielus. Meil on ka pooleaastane laps. Mulle teeb muret, et kui mees joob, siis ikka maani.
Neil on tööl selline kultuur, et tööpäeva lõpus või nädala lõpus teeb keegi vahel välja. Tihti on see lausa iga reede ja mees ei oska piiri pidada ega ei öelda. Et angu kingitud ja poolmuidu hobuse suhu ei vahita ja kui keegi välja teeb, siis tuleb kõik ikka ära juua. Nädala sees mees ei joo ja hulluks läheb asi ainult siis kui kas töökaaslased teevad välja või minnakse külla mõnele sõbrale. Siis ikka juuakse õlut ja sinna vahele näiteks poolik viin kahepeale...
Mehe sõbrad joovad veel rohkem kui tema ja tegelt on mees hakanud ennast piirama, aga seda suuremaks lähevad need külas oldud joomised... Üks päev tuli koju ja oli nii purjus, et pissis enda alla... teine päev läks tagasiteel koju vales kohas maha, eksles linna teise serva ja lubas telefonis lumehange magama jääda...
Ühesõnaga minu arust on joomist liiga palju.
Kui ei joo, mis siiski on enamus ajast, siis on super mees. Hoolitsev, tegeleb lapsega väga palju, aitab kodutöödes, käib korralikult tööl ja teenib arvestatavat palka.
Mida teha? Ei saa ju lahku minna, kui tegelt on mees purjus aind külas või liikude ajal... Aga samas minu närvid on iga kord ikka väga püsti... Kuidas aidata, kui saab. Mis reeglid seada? Kui üldse...
Pereliikme alkoholilembus puudutab tervet peret, see tähendab palju muret, ettearvamatust, ebakindlust, hirmu. Nii ka teil. Olukorra teebki sageli keeruliseks see, et kaine periood on ilus aeg ja vahepeal kogetu taandub mõneks ajaks ja ikka tekib lootus, et probleem laheneb. Selle parema aja nimel ollaksegi sageli nõus ka kannatusi taluma.
Kuidas aga aidata? Küsimus on ka selles, kes abi vajab? Väga keeruline on aidata inimest, kes ei tunneta end abivajajana. Kas teie mees teadvustab probleemi?
Kui seada eesmärgiks alkoholi tarvitamise piiramine, siis on eelkõige oluline, et mees ise oleks sellest huvitatud ja eelduseks, et ta mõistab, et tal on probleem alkoholiga. Ei toimi ükski kokkulepe, väline piirang, pealesunnitud meetmed, sest see ei tule asjaosalisest endast, ei muuda tema enda arusaama, motiveeritust, vaid on väljastpoolt peale surutud.
Saan teie kirjast aru nii, et üks mehe arusaam, mis on tal takistuseks iseendale piiri seada, on see, et alkoholi pakkumine on kingitus teise poolt, mida on sobimatu tagasi lükata. Alkoholist keeldumine tähendaks teiste solvamist. Talle võib näida, et ta pole töökaaslaste seas omaksvõetud, kui ta koos teistega ei jooks, seega alkoholi tarbimine on sellesse seltskonda kuulumisel oluline. On ju levinud ka selline ütlemine, et kui sa minuga koos ei joo, siis sa ei austa mind. Ilma selliste arusaamade kahtluse all panemata ja jätkata samade sõpradega koosolemisi jätkub kõik endistviisi. Veelgi tõenäolisem, et probleem süveneb, järjest laastavamalt mõjub alkohol, järjest sagedamini hakkab esinema mälukaotust jne.
Seega oleks lootus muutusele, kui mees näeks selle arusaama kahjulikkust, et tal võib olla ka sõpru, kes ei seosta sõbraks olemist, austust alkoholi tarbimisega. Tõeline sõber aktsepteerib igaühe õigust oma arusaamale, väärtustele, öelda „ei“, seada pere huvid ettepoole meelelahutusest jne.
Teie olete püüdnud olla mõistev ja toetav, kuid ikka väga mures ja nõutu. Kui väga te ka ei tahaks, ei saa teie meest muuta. Teie saate vaid öelda, mis teie jaoks on oluline, mida mehe alkoholilembus teile tähendab, mida peate lubamatuks jne. Kui olete mures mehe tervise pärast, siis öelge seda. Kui teie jaoks on ohus pere huvid, kui teie jaoks on talumatu purjus olek ja kaasnev käitumine, siis saate sellele kindlameelselt reageerida. Seejuures on kõige suurem abi sellisest jutuajamisest, mis toimub kainena, asjaosaline mõistab probleemi tõsidust ja näeb oma vastutust. See tähendaks seda, et mitte sõbrad ei pane teda jooma, vaid tema ise joob. See on tema valik.
Kui räägite probleemist, oma häiritusest, siis on tähtis hoiduda näägutamisest ja hukkamõistust. Seega väljendage end mina-keeles, st milline on mõju teile, mis teid häirib, mida tunnete, selle probleemi tähendus teile. Sel juhul ei mõju te jutt teda alandavalt, süüdistavalt ja on suurem võimalus, et ta saab võtta ise vastutust.
Olukord hakkab muutuma siis, kui mees probleemi teadvustab, mõistab, et tema ise saab midagi muuta ja tahab seda teha.
5 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
