Olen noor naine, mees on kolmekümmnendates (vanuse vahe 5 a), 2 last, koos oldud 7aastat. Lugu siis selline, et juba aastaid on kestnud nii öelda kriisi periood. Aasta 2012 oli tervenisti suur kriis meie suhtes. Kordi ja kordi räägitud lahkuminekust ja mees öelnud , et tänu nendele tülidele pole tema tunded enam endised. Sellest ka vist tulenevalt on meie voodielu väga nigel. Olen alati ise algataja olnud, kuid valdav osa kordades keeldub. Tuues vabanduseks siis isutuse, unerohud mida ta võtab, väsimuse ja palju muud. Igal korral mingi asi. Olen püüdnud mõista väsimust ja tervise halba seisundit ja kõike muud. Aga nüüd kus olukord on kestnud juba kaua- tunnen kuidas see meie suhtele mõjub. Ta väidab, et kedagi teist ei ole, et lihtsalt isu puudub. Aga paratamatult on alandav ja solvav see, kudias mees igakord kõrvale puikleb ja tunnen end halvasti. Tunnen, et pole piisavalt atraktiivne jne. Ühesõnaga on see teema meie suhtesse toonud lahendamatuid probleeme, jälle taas lahkuminek ukse ees. Siiani päriselt seda juhtunud pole aga tunnen, et see kord on nii öelda üle võlli visanud mõlemil. Mina ei suuda leppida sellega, et mees ei suuda võtta mind naisena ja mees ei suuda teha ühtki sammu olukorra muutmiseks. Vahemärkuseks veel see, et üksi aasta pole ta meie aastapäeva tähistanud ( st mina üksi olen teinud või mõelnud meile midagi ), abielluda ta pole ka tahtnud, kuna tema jaoks ebaoluline ja see, et see minu jaoks oli oluline ei huvitanud teda.
Nüüd siis olukord, kus mina pean koguaeg arvestama temaga, tema ei soovi lähedust - järelikult see jääb ära. Tema ei soovinud abielu - järelikult jääb ära. Teda ei huvita aastapäevad- kui tahad siis tee midagi, aga tema midagi korraldama ei hakka ( ta ei mäleta ei kuupäeva ega ka aastaid palju koos oldud).
Ütleks, et ei tea isegi kuidas nii kaua on suudetud koos olla aga minu poolsed tunded ei lase mul minema kõndida ja nii on see kumm veninud. Eks ta tunnetab seda ja olukord võib jätkuda.
Ootan lihtsalt tagasisidet.
Olete mures oma suhte pärast, mis on teie sõnul kriisis, samuti häirib teid, et suhe pole võrdväärne - teie kirjelduse järgi on suhtereeglid pigem mehe tehtud kui ühised.
Kummi pole tõesti mõtet venitada, vaja oleks põhjalikult uurida, mis on täpsemalt see, millega kumbki rahul ei ole, mis hoiaks ära kriitika ja süüdistused, mis aitaks paremini teineteist mõista. Seksi puudumine või vähesus võib rääkida suhte korda palju eri lugusid, kuid selge on see, et lonkav seks räägib ikka lonkavast lähisuhtest, puuduvast emotsionaalsest lähedusest.
Teie kirjeldus mehe tervisest (tujutus, unetus jm) paneb mind mõtlema, kas mehel võib olla depressioon. Siin oleks kindlasti vaja uurimist, rääkimist, toetamist, mõistmist, ehk ka professionaalset abi.
Teil on tingimata vaja omavahel selgeks rääkida, millist kooselu ja suhet kumbki ootab, kui palju ja mis tingimustel kumbki on nõus suhtesse panustama jms. Kummagi ootused, kartused, vajadused suhte osas peaksid olema teineteisele teada. Mida vähem on suhtes n-ö pimedaid kohti, seda parem. Selgus ja ausus on äärmiselt vajalikud. Enda sees keemine ja rääkimise edasilükkamine ei tee kindlasti olukorda kergemaks.
Nii suhte alustamiseks, lõpetamiseks kui ka taastamiseks on ikka vaja kaht inimest. Kui pingutama ja oma suhtumist ja käitumist on nõus muutma ainult üks partneritest, siis tulemust pole kahjuks loota. Kui suhte sees üks osapool oma vajadused pidevalt tagaplaanile asetab, läheb suhe tasakaalust välja. Mõtlemisteema on, kuidas saaks teie suhe areneda võrdväärsuse ja vastastikkuse lugupidamise suunas. Igal juhul peaks kumbki pool rääkida saama sellest, mis on see, millega ta suhte sees rahul ei ole, mis teda ärritab ja kurvastab ning – kuidas ta tahaks, et oleks. Uusi kokkuleppeid on raske sõlmida, kui eelnevalt pole jõutud mõistmiseni, mis viis selle olukorrani, milles olete.
Püsisuhe on inimlik põhivajadus, hea suhe teeb inimese rahulolevaks, energiliseks, rõõmsameelseks. Toimiv põhisuhe ei ole vormiline, vaid sisuline väärtus. Kui paar oma probleemide ja erimeelsustega ei tegele, kui tülid ja pettumus kuhjuvad, ent kõigele vaatamata ollakse koos, siis see ei ole kindlasti hea valik. Suhe pole kindlasti midagi, mida peab välja kannatama. Kui suhet ei ole võimalik muuta nii, et see pakuks kummalegi rahuldust, siis on targem minna lahku.
Paarisuhte väärtus pole lihtsalt olla koos, vaid olla koos sel moel, et kumbki on rahul. Rahulolematuse tekkides tuleb selle põhjustest avameelselt ja endakohaselt rääkida, kumbki peaks nõus olema teist kuulama, mõistma ja toetama ning. Vastastikkune tundlikkus teineteise vajaduse vastu on üks hea paarisuhte olulisemaid tunnuseid. Kui see nii ei ole, tuleks uurida, miks ja vaadata, mida oleks võimalik teisiti teha, et rahulolu taas teie kooselu osaks saaks.
