Ma ei teagi ,mis minu meest viimasel ajal vihaseks ei aja. Lapsed ärritavad teda ,kui suurem laps ütles ,et on halb tunne hommikul ,kui ta karjub.ja kui mina ütlesin ,et kui sa mulle ütled ,et ma kujutan asju ette . Solvusin natuke ,et sama ütlesin alle ükskord ise ja sellest tuli mitme päevane pere tüli. Nüüd käib juba mitmendat päeva kodus vihase näoga ringi ,räägib ainult lastega ,aga minua ei suhtle.kuna mina pidavat tahtma kōik tagasi teha. Ma ei saa aru ja küsisin siis ainult karjumine ja asjade loopimine. Ma ütlein ,et ma armastan teda ja see ei ole tema lapsepōlvakodu , kus ta pidi ennast kogu aeg kaitsma. MA tahain teda aidata ,aga tunnen ,et enam ei oska. Mida peaksin edasi tegema. Ise käin joogas ja soovitain ka temale ,et ehk mōjuks hästi .aga tunnen ,et peaks veel kuskilt abi otsima.
Olete mures abikaasa vihase oleku tõttu ning tahaksite teda aidata sellest seisundist välja. Tunnete, et Teie oskustest ei piisa. Muidugi võib soovitada abikaasale leida viis pingete maandamiseks, ise teete seda jooga tundides. Kuldne reegel on aga see, et appi tasub tõtata ainult siis, kui appi kutsutakse. Aidata saab ainult seda, kes on abi vastuvõtmiseks valmis ja seda tõesti soovib.
Mainite, et abikaasa lapsepõlvekodu on õpetanud teda kaitseseisundis elama, seda mustrit pole just kerge muuta ja kindlasti ei saa seda Teie teha.
Kasulik on teada ka seda, et viha on alati see teisene, nö „väljapurskav, -paistev“ tunne, esmane jääb tihti inimesele endalegi saladuseks. Mida kõike võib viha all olla, küll masendus, abitus, hüljatus, süü ja veel terve trobikond ebameeldivai tundeid. Meid pole just eriti palju õpetatud neid ära tundma ja nendega toime tulema.
Küsite, mida saate kirjeldatud situatsioonis teha. Kirja järgi otsustades pole abikaasa hetkel konstruktiivseks dialoogiks valmis, on ise õnnetu ja pere sisekliima on muutunud ka lastele raskeks. Kogu pere heaolu huvides oleks vaja konflikt lahendada efektiivselt, leida selline lahendus, mis sobiks kõigile. Selleks on hea kasutada vahendajat, inimest, kelle juhendamisel läbida samm-sammult konflikti lahendamise protseduur. Laste koolis võib olla palgal psühholoog, kelle poole pöörduda, kohalikus omavalitsuses on sotsiaaltöötaja, kes tõenäoliselt oskab aidata, rääkimata hulgast pereterapeutidest, kelle kontaktid on netist leitavad.
Kirjutate, et oleks vaja veel abi otsida. Olen sama meelt, sest vanemate omavaheline suhe mõjutab väga oluliselt laste heaolu ning tulevikku.
1 lugeja arvab, et see vastus ei olnud abistav.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
