Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: Vägivald

Kurb
Külaline
Postitatud 17.01.2013 kell 21:37
Tere,

kuidas käituda olukorras, kus mees on vägivaldne, küll mitte otseselt minu suunas, vaid loobib asju, sõimleb ning järgmisel päeval ei vaevu ta vabandustki paluma, vaid solvub hoopis minu peale, kui ma ei võta teda rõõmsana kodus vastu. Täielik müstika! Ma olen hetkel täielikus hämmingus ja ei oma mingit soovi temaga üldse suhelda. Kuidas talle ikkagi selgeks teha, et tegudel on tagajärjed ja elementaarne oleks asjadest rääkida ja tema poolt vabandust paluda. Mulle tundub, et ta tunne end praegu kui õige mees kunagi!
Auli Kõnnussaar
Psühholoog, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 21.01.2013 kell 12:43
Loomulikult on igasugune vägivaldne käitumine hirmutav. Isegi kui mees ei olnud otseselt teie suhtes vägivaldne, kuid loopis asju, siis lõhub see ikkagi turvatunnet. Turvatunne on aga paarisuhte vundament, ilma milleta on suhe väga habras. On tõesti väga tervislik, kui te järgmisel päeval ei tee nägu, nagu midagi poleks juhtunud. Saan aru, et teie küsimus ongi selles, et kuidas edasi käituda.

Hetkel on probleem teil, sest teid hirmutas mehe käitumine. Seetõttu on vaja, et teie väljendate mehele, kuidas tema konkreetne käitumine teid mõjutas ja milliseid tundeid tekitas. Teil võib olla mõlemal erinev arusaam ja nägemus sellest, mis toimus. Oluline on, et mõlemad kuulaksid teineteise kogemuse ära. Probleemi lahendamise esimene samm on alati see, et mõlema osapoole kogemus ja vajadused tuleksid nähtavale ja oleksid teise poolt kuuldud ja aktsepteeritud. Tihti on inimestel erinevad vajadused, erinevad piirid ja harjumused. Kooselu kunst seisnebki selles, kuidas esiteks mõista teineteist ja kuidas leida lõpuks lahendusi, mis sobiksid mõlemale.

Antud teemal tuleks vestlemiseks kokku leppida aeg, mis sobib mõlemale ja seejärel on vaja teil väljendada seda, kuidas mehe käitumine teid mõjutas. Näiteks midagi sellist: „Mul on probleem ja tahan, et Sa kuulaksid mind. Kui Sa tol õhtul kodus selle ja selle asja vastu seina viskasid ja minuga rääkides häält tõstsid, siis ma olin tõeliselt hirmunud. Mul on tunne, et ma ei saa Sind enam usaldada. Ma ei tunne end Sinuga turvaliselt.“ Kui mees sellele midagi vastab, siis on oluline püüda teda mõista. Näiteks: „ma saan aru, Sinu arvates ei juhtunud midagi erilist ja Sa arvad et ma ei peaks end nii tundma“. Seejärel väljendate uuesti ennast: „mind tõesti hirmutas asjade loopimine.“ Konfliktide lahendamise alguses ei ole vaja leida ühte tõde olukorrast, vaid püüda mõista, kui erinevalt inimesed ühte olukorda tajuvad.

Head suhet aitab ehitada avatus ja vastastikune usaldus. Avatus tähendab seda, et mõlemad julgevad olla teineteisele nähtaval oma erinevusega. Selleks on vaja aga emotsionaalset turvalisust, mis tähendab, et teise tundeid ja mõtteid aktsepteeritakse. Hea kooselu ja koostöö võti peitub erinevuste aktsepteerimises ja mõlemale piisavalt sobivate lahenduste otsimises, milleks läheb vaja paras ports loovust.

Kirjast ei selgu, kui kaua olete mehega koos olnud. Võimalik, et vägivaldne vahejuhtum annab teile põhjuse rääkida avameelselt oma ootustest, pingete maandamise harjumustest, sellest milline on turvaline suhe jne. Avatus on tihti hirmutav just selle pärast, et võivadki selguda nii suured erinevused, millega partner ei ole nõus leppima. Kui selgub, et mees peab asjade loopimist normaalseks pingete maandamise viisiks, siis tuleb teil teha otsus, kas olete nõus seda suhet jätkama. Kui aga mees saab aru, et ta ei suutnud end lihtsalt kontrollida, siis tuleb leida võimalus abi saamiseks. Psühholoogi või pereterapeudi abiga saab teadvustada oma käitumismustreid ja neid muuta. Võib olla aitab teie turvatunnet taastada, kui lähete koos pereterapeudi juurde ja tegelete selle teemaga.

Kokkuvõtteks võib öelda, et iga hea suhe saab olla ehitatud nii emotsionaalsele kui ka füüsilisele turvalisusele. Turvalisust aitab ehitada avatud ja siiras suhtlemine oma vajadustest, ootustest, unistustest, plaanidest ja tunnetest. Suhtlemise olulised koostisosad on kuulamine, oma vajadustest hinnanguvaba rääkimine ja erinevuste aktsepteerimine. Iseenda vajadusi saab teadvustada igaüks ise. Kui teame, mida vajame, siis saame paluda ka abi. Ja vastupidi, kui teame, mida meie partner vajab, siis saame talle abi pakkuda.

2 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.

1 lugeja arvab, et see vastus ei olnud abistav.

Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!