Tere! Minu abikaasa hakkas aktiivsemalt pidudel käima, tulles hommikuti kella 7-8 ajal koju. Kogu aeg tahtis ilma minuta välja minna. Samuti muutus ta minu vastu tuimemaks, minu sisetunne ütles, et mängus on teine naine. Hakkasin kontrollima telefoni, kust kogu aeg olid sõnumid kustutatud, siis sattusin Facebookis ühe kirja peale, kus üks naine kirjutab, et küll oli sind täna hea näha, kallid, musid ja head ööd ja.... Seepeale küsisin, et miks see naine sulle sellise kirja saada, vastuseks sain, et ta ei tea, ju see naine teeb nalja. Vaatasin salaja üle ka arvuti ajaloo, kust selgus, et minu abikaasa on selle naisega suhelnud juba neli kuud-iga päev-peaaegu sama kaua, kui on käinud pidu panemas. Meil tuli suur tüli, kui küsisin, et miks ta temaga suhtleb päevas mitu korda-kõned, sms-is ja facebook. Ütles, et on niisama hea suhelda. Kui ma küsisin, et kas see naine meeldib sulle ja oled armunud, siis vastas mees selle peale, et ei ole ja tahab minuga koos olla ja hakkas samas ka sõimama, et miks ma üldse nuhin ja et ma olen ebanormaalne. Aga minu sisetunne ju ei petnud mind, miks peaks abielumees suhtlema võõra naisega rohkem, kui minuga ja miks see naine saadab selliseid kirju(kallis, musid jne..) samas selgus, et selle naise telefoninumber on abikaasa telefonis mehe nime all. Olen usalduse kaotanud ja sisimas tunnen, et nende suhtlus jätkub. Mida teha. Mees väitis, et see naine on ainult sõber, aga minu arusaamade järgi sõbrad ei suhtle nii tihedalt, seda enam,et teiste naistega minu mees ei suhtle. Ise tunnen, et kui usaldus on kadunud, siis oleks nagu midagi väga olulist puudu.
Tere.
On selgunud, et Teie intuitsioon ei vedanud Teid alt ja abikaasa suhtleb tihedalt teise naisega. Abikaasa ei eita suhtlemist, kuid sai pahaseks, kui tundsite selle vastu huvi. Eks endalgi on paha tunne sellise jälitustegevuse käigus.Olete kaotanud usalduse oma mehe vastu ja tunnete, et midagi väga olulist on nüüd teie omavahelises suhtes puudu. See on tõsi, usalduseta muutub abielu rabedaks. Küsite mida teha. Pole võimalik teha kindlaid ettekirjutusi, kuid mõned ideed Teile kaalumiseks saab siiski esitada.
Esmalt on hea jõuda selgusele endas. Mida tunnete? Kuidas need tunded Teie elu mõjutavad? Kui valmis olete ootama selle „sõpruse“ lõppu ja kas tahate üldse oodata? Kuivõrd suudate pöörata oma tähelepanu endale, ennast poputada ja hoida? Olete tõsiselt haiget saanud ja vajate nüüd tuge ja hoolitsemist. Kes on need inimesed, kes võiksid seda pakkuda? Kas omaksed või spetsialist?
Vana tõde on, et teised inimesed ei muutu, ega ei peagi muutuma meie meeleheaks. Igal inimesel on õigus elada oma elu just nii nagu ta õigeks peab ja on õnnelik. See õigus on teil abikaasaga mõlemal. Püüdke vaid aru saada, mis Teid õnnelikuks teeb ja siis leidke endas julgust tegutsemiseks selles suunas.
Alati on olnud naisi, kes peavad õigeks lauset „Armukesed tulevad ja lähevad, abikaasa jääb.“ Nad ootavad stoilise rahuga mehe pöördumist perre tagasi.
Teised jälle lähtuvad arusaamast „Mina saan olla ainult ainuke.“ Nemad lasevad mehe lahti, et ta saaks olla õnnelik oma uue „sõbraga“ ning naudivad oma elu ilma jooksikuta.
On ka neid, kellel õnnestub abikaasaga rahulikult olukorda arutada ja vajadusel otsida abi pereterapeudilt. Viimane aitab paaril taastada usaldus ning jätkata uuet tasandilt.
Soovin Teile julget endasse vaatamist. Teie elu tähtsaim isik olete Teie ise.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
