Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: Mees ei lahku

Mina
Külaline
Postitatud 25.12.2012 kell 21:48
Pool aastat tagasi teatasin mehele, et soovin lahutust ja tema lahkumist. Oleme koos elanud üle 20 aasta ja meil on üks alaealine laps. Tulenevalt tema perioodilistest kõrvalsuhetset olen aastaid tundnud meie suhtes puudust turvatundest tuleviku suhtes. Enam ei jaksa ja ei taha niimoodi edasi elada ja ma ei austa ega usalda inimest. Nüüd olen depressioonis ja tarvitan atnidepressante. Kuigi teatan pidevalt ja erinevalt talle oma soovist, et ta lahkuks, ei tee ta seda. Lihtsalt ei lähe ja kõik. Ma ei poolda ebameeldivaks asjade ajamist vaid täiskasvanud inimestena kokkuleppele jõuda. Kahjuks pole see siiani õnnestunud. Ke see ei mõju, et elamispind on minu. Kuidas panna mees lahkuma , et ma saaksin rahu oma hingele ja terveneda?
Marge Vainre
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 26.12.2012 kell 19:14
Olete üsna keerulises olukorras. Kuna te pole leidnud ka lahendust, siis pinged teie vahel ka jätkuvad. Teadmata mida mees taotleb ja mida olete rääkinud sellest, kuidas antud olukorda lahendada, saan aru nii, et mees ei ole praegu huvitatud lahkumisest. On see siis soov teiega koos elada või pole tal kuhugi minna. Kas ta loodab saada teiega lepitust ja ootab andestamist või ootab lahendusi, mis oleks juriidiliselt ja materiaalselt õiglased? Ega ei oska siinkohalgi muud soovitada, kui püüda teda nö läbirääkimisele saada. Ja ükski lahendus ei toimi hästi, kui te pole mõlemad selle juures saanud kaasa rääkida. Oleks ju hea, kui suudaksite mõlemad nii palju kui selles pingelises olukorras võimalik, üksteist ära kuulata ja mõlemale sobivad lahendused leida. Isegi kui olete tõeliselt haiget saanud ja pettunud, siis oleks praegu oluline teha vahet selles, kas üritate suhtekriisiga tegeleda ja seni veel olulised asjad lahti arutada või vajate vaid elukoha korralduses lahendusi. Esimesel juhul võib ju olla abiks ka psühholoog, pereterapeut, teisel juhul juriidiline konsultatsioon. Niisiis, kui kahekesi on keeruline asjaga tegeleda, siis kolmas ja neutraalne osapool võib olla abiks.
Rahumeelne ja õiglane lahendus oleks vajalik teile kõigile, sest muidu jääb teie vahele ikka soov teisele kas kätte maksta, takistada teise elu edasi elada, mistahes moel tõestada teise süüd vms. Kui teie suhtes on palju valu, pettumust ja pahameelt, siis see on halb ka teile kui ühise lapse vanematele. Igal juhul on ju võimalik täiskasvanulikult, rahumeelselt paarisuhe lõpetada ja jääda seotuks vanematena.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
-->

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!