Tere. Pöördun Teie poole ühe murega. Olen olnud oma abikaasaga koos peaaegu 6 aastat ja meil on pisike laps kes saab varsti aastaseks. Me armastame teineteist väga. Ma ka usaldasin teda täielikult.ta lihtsalt teab seda tunnet kui kallim teeb haiget. Seega ma ei osanud oodatagi et ta üldse miski sellist teeks mis mulle haiget teeks ja usalduse kõikuma lööks. Nüüd aga juhtus selline väike intsident mis mulle pähe ei mahtunud. Nädal aega tagasi ühel hommikul satyusin kogematta peale ta telefonis olevatele sõnumitele (facebookis) erinevate naistega ja ka ühele kõnele mis oli eelmisel õhtul tehtud. Vestlute sisu polnud just kõige meeldivam. Ta oli ka upris palju alkoholi tarbinud eelmine õhtu . Ütlesin talle alles õhtul et leidsin need vestlused ja kõne. Mul oli nii halb. Ta vabandas ja sai ise ka aru et seda poleks tohtinud. Ja kuna ta oli joonud siis ta ei andnud oma tegevusele aru. Aga mu tunded olid siiski sega ma ei suutnud aru saada kuidas ta sai nii teha. Nagu minust talle ei piisaks. Ma algul ei rääkinud talle mis ma tunnen- ei suutnud. Alles paari paeva pärast ma kirjutasin talle töö juurde mis ma tunnen. Ma ei suutnud lihtsalt enam seda endas hoida. See laus sõi mu hinge. Otse näost näkku ma vist polekski suutnud talle oma tundeid väljendada - liiga valus oli. Ma pole seda kunagi suutnud. Tavaliselt murede korral on ta mul lausa kangutanud sõnu suust välja. Ma pole lihtsalt kunagi mitte kedagi usaldanud ja alati kahtlen kõigis. Seega hoian alati koik endasse. Isegi lähedasemaid sõpru ja tuttavaid ma pole suutnud sel tasemel usaldada. Seega on murede korral mul väga raske nendest rääkida. Algul peale talle kirjutamist hakkas kergem kuid juba mõne päeva vältel on mul aina raskemaks läinud. Ma ei saa teda usaldada. See õõnes tunne mu sees ja hirm tuleviku ees ajab mu hulluks. Ma armastan teda ja tean et ja tema mind. Ma tahaks olla iga hetk tema läheduses ja embuses. Ma igatsen teda isegi siis kui ta on teises toas ja mina tegelen lapsega köögis vou mujal toas. Ma ei saa hetkegi temast eemal olla. Selline tunne nagu oleksin klammerdunud ta külge. Kui ta kodus on siis on hea olla ja koik on justkui korras. Kui aga tööl voi mujal siis ma murdun. Mul on süda lausa paha ja söögiisu pole üldse. Kogu see olukord käib mul iga sekund peast läbi. Mul on tunne koguaeg et tulevik ei lähe nii nagu tahan. Ja raske on ka selle pärast et ta on ühega nendest naistest ühes kabinetis tööl. Enne see mu jaoks probleem polnud, ma pilnud armukade ega midagi. Nüüd aga see kummitab mind koguaeg ja ma ei suuda abikaasat usaldada. Ma ei saa sinna miski teha. Ma mõtlesin et see halb tunne läheb varsti üle aga see aina süveneb ja süveneb. Ma ei oska midagi ette võtta. Siiski ta ju ei petnud mind vaid oli selline minu jaoks väga valus vestlus. Aga see mõjus mulle siiski väga halvasti ja nüüd ma ei oska enam ennast aidata. Loodan et Teie oskate anda mulle mõne suuna voi nõu kuidas me saaksime koos edasi elus liikuda teineteist jäägitult usaldades. Tänan teid ette.
Te tahate oma abikaasat usaldada, kuid tunnete, et ei suuda seda hetkel teha. Ütlete, et tegelikult on teil isiklikult kogu elu olnud usaldamisega keeruline – murede korral on teil raske end avada ja oma mõtteid, tundeid väljendada. Kirjast sain aru, et oma abikaasa suhtes pole te varem oluliselt armukadedust tundnud, kuid peale seda intsidenti olete suures segaduses. Ütlete, et teil on raske mehest eemal olla, raske on usaldada ja raske on oma tunnetest rääkida.
Paarisuhte seisukohalt on väga oluline, et te siiski väljendasite mehele (kirjutasite talle) seda, kuidas end tegelikult tunnete. Partnerite vaheline lähedus sünnibki ju sellest, kui mees ja naine teavad, kuidas teisel tegelikult läheb, mida mõtleb ja kuidas ta end tunneb. Ei ole olemas üldiseid reegleid, mis ütleksid, et kellega ja kui palju tohib suhelda. Igas paarisuhtes luuakse need kokkulepped koos ja aja jooksul võib neid vastavalt vajadusele ka muuta. Paarisuhtes on vaja teada, mida kumbki pool vajab, et end hästi ja turvaliselt tunda. Hea suhte ja usalduse huvides on oluline vältida süüdistusi ja kriitikat ning keskenduda lihtsalt oma kogemusele, vajadustele ja tunnetele.
Lapse sünd mõjutab väga tugevalt paarisuhet. Enne olid mees ja naine teineteise jaoks olemas, kuid peale lapse sündi on tavaliselt naine lapsega väga lähedane ja mees jääb rohkem omaette koos majandusliku vastutusega. On oluline omavahel võtta aega ja rääkida, et kuidas kummalgi läheb, millised on igatsused ja ootused, rõõmud ja mured, hirmud ja vajadused. Eriti tähtis on aktsepteerida, et kummalgi partneril võivad need olla erinevad. Iga täiskasvanu vastutab baasiliselt ise oma vajaduste eest, seega ei ole põhjust teist süüdistada. Kuuldes oma armsa inimese vajadustest ja tunnetest saavad abikaasad leida viisi, kuidas teisele toeks olla. Teisele ei saa toeks olla enne, kui ei ole väljendatud oma vajadusi. Enda vajaduste väljendamine on tegelikult enda eest hoolitsemine. Enda eest hoolitsemine on iga täiskasvanu isiklik vastutus. Kui me hoolitseme enda eest ja palume vajadusel abi, siis jaksame ka hoolida teistest ja luua kodus armastava ja positiivse õhkkonna.
Kindlasti on oluline vältida keskendumist nendele naistele, kellega mees suhtles. Oluline on, et te mõlemad saaksite rääkida sellest, kuidas teil läheb täna, kui teil on alla aastane laps. Tähtis on olla teise poolt lõpuni kuuldud ja mõistetud. On vaja aktsepteerida rahulolematust, muret, rõõme ja igatsusi ning leida võimalusi, kuidas arvestada võimalikult palju mõlema vajadustega. Kui on võimalik rääkida hirmudest ja rahulolematusest nii, et teine kuulab ja püüab tõesti mõista, siis hakkab ka armastus ja rõõm rohkem pinnale tulema ning see omakorda vähendab ehk klammerdumist ja usaldamatust.
Soovitan väga võtta aega ja vaadata e-koolitust, mis on Perekeskuse Sina ja Mina kodulehel (http://www.sinamina.ee/e-koolitused/koolitused/koolitus/?sid=1) ja milles kogenud pereterapeut Kiira Järv räägib pere ja paarisuhte arenguetappidest ning sellest, millele igas etapis tähelepanu pöörata, et kõik pereliikmed võiksid olla maksimaalselt rahul ja rõõmsad.
Kui tahate sügavamalt oma tunnetest aru saada, siis võite pöörduda, kas üksi või koos abikaasaga, pereterapeudi poole. Mõistes oma tunnete tekkepõhjusi paremini on nendega ka lihtsam toime tulla ning leida võimalusi, mida suhtes läheduse ja usalduse hoidmiseks veel teha. Pereterapeudid võtavad vastu nii meie keskuses, kui ka üle Eesti (www.pereterapeudid.ee).
Soovin teile rahulikku jõuluaega oma lähedaste keskel!
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
