Tere.
Olen väga segases suhtes oma exiga. Seitse aastat tagasi läksime lahku, kuna mees tahtis pidutseda oma sõpradega millega kaasnes ka petmine. Elasime koos kolm ja pool aastat siis jätsin ta maha. Olime siis mõlemad noored (23) ja läksime oma eludega edasi. Tema leidis omale uue ja sai peagi lapse ja mina kohtusin toreda mehega kellega ka abiellusin peale kolme aastast kooselu. Eksiga suhtlesin aastas paar korda internetis ja harva ka telefooni teel. Rääkisime kuidas läinud jne. Sellel aastal hakkasime aga tihedamini suhtlema internetis tema oli oma lapse emast lahku läinud paar aastat tagasi. Nii suhtlesime paar kolm kuud kuni otsustasime, et võiks näha üle seitsme aasta. Teda nähes mõistsin, et pole temast siiani üle saanud ja ka tema polnud ükskõikne. Jätsin oma abikaasa maha ja nüüdseks oleme kolm kuud uuesti koos olnud. Meil on visiitsuhe kuna ta töötab välismaal ja Eestis viibib nädala kuus. Ta on muutunud tänu lapsele enam ei pidutse ja suhtub elusse tõsisemalt. Nädalaks antakse laps (4 a) issi kasvatada ja selle aja kui ta Eestis veedame kolmekesi koos. Minul lapsi ei ole aga tema lapsega saame hästi läbi. Mees on kinnine inimene ja ei vaja lähedust ta tahab olla omaette. Ise ta meie suhtest ei räägi kui olen küsinud ütleb et hoolib minust väga palju kuid armastamise kohta ütles et ei teagi mis see on. Kas hoolimist võib võrdsustada armastusega ??
Kuna kardan väga uuesti haiget saada ei julge ma tema juurde kolida. Olen segaduses kas peaksin ootama kuni ta ütleb et armastab mind või võtma hoolimist armastusena. Tean et inimesi muuta ei saa ja armastan teda just sellisena nagu ta on.
Kas on üldse sellisel suhtel tulevikku ?
Saan aru, et olete loonud oma exiga uue suhte. Kahe suhte vahel olete saanud mõlemad erinevaid elukogemusi ja seega on tõenäoliselt uus suhe mitmes mõttes erinev eelmisest. Te ise olete ju muutunud. Teie jätsite oma abikaasa maha, kuna saite exiga kohtudes aru, et ei ole temast üle saanud. Teie exil on nüüd laps, kelle kasvatamisel ta aktiivselt osaleb. Saan aru, et mõned enda jaoks lõpetamata asjad siiski tulevad ka eelmisest suhtest kaasa – näiteks hirm haiget saada. Ütlete, et mees ei vaja lähedust ega räägi eriti suhte teemal. Teie sees on aga segadus ning püüate jõuda selgusele, kas sellisel suhtel saab olla tulevikku.
Paljudes peredes ei ole olnud kombeks rääkida isiklikest kogemustest, vajadustest ja tunnetest – sealhulgas ka armastusest. Vahel ongi raske piiritleda, mis on armastus, mis hoolimine, mis armumine jne. Paljud on nõus aga sellega, et armumise tunne kaob suhteliselt kiiresti ja armastus on midagi püsivat, mis sisaldab ka hoolimist ja aktsepteerimist. Küsimus on tihti selles, kuidas hoida armastust nähtava ja tuntavana, kui see kipub argitoimetuste alla mattuma. Küsimus on ka selles, kas armastusest piisab heaks ja rahuldustpakkuvaks suhteks? Iga inimese sees on tõenäoliselt need vastused pisut erinevad ja võivad ka elu jooksul muutuda, kuid pakun mõne mõtte omalt poolt, mida võite ise edasi mõelda.
Pikaajalises suhtes on üheks oluliseks asjaks kindlasti enda tundmine ja endast hoolimine. Heas suhtes on inimesed üldiselt rahulolevad. Inimene saab rahulolu tunda, kui tema vajadused on piisavalt rahuldatud ja ootused täitunud. Selleks, et vajadused saaksid olla rahuldatud, peab inimene ise olema teadlik oma vajadustest ja oskama neid väljendada nii, et see looks suhtesse selgust ja lähedust. Seetõttu tuleb kasuks, kui inimesed saavad omavahel rääkida ootustest, unistustest ja vajadustest. Koos olles õpitakse teineteist seega rohkem tundma ja õpitakse arvestama teineteise erinevustega. Tavaliselt on ootused ja vajadused inimestel ikka teatud määral erinevad ja kui seda ei teadvustata ega räägita, siis tekib rahulolematus. Rahulolematust hakatakse tihti väljendama läbi hinnangute ja süüdistuste („Sa oled hoolimatu…“, “Sa ei arvesta minuga…“). Suhetele tuleb aga kasuks, kui inimesed leiaksid üles oma rahulolematuse alt vajadused ning väljendaksid hoopis neid („Mul on hea rahulik olla, kui ma tean ette, millal Sa tuled“, „Ma kardan…, ja ma vajan, et Sa…“, „Mul on raske jääda rahulikuks, kui… ja ma vajan…“). Tihti takistab oma vajaduste väljendamist vale uskumus, nagu mõtleksid tõelised armastajad ühte moodi või vähemalt mõistaksid teineteist sõnadeta. Paraku on iga inimene ikka eriline ja mõtete lugemine üldjuhul ei õnnestu.
Teiseks on pikaajalise rahuldustpakkuva suhte oluline alustala emotsionaalne turvalisus. See tähendab, et teineteise tundeid ja kogemusi ei kritiseerita ning suhtes vähemalt panustatakse sellesse, et aktsepteerida teineteise erinevusi. Tihti on vajadused erinevad, haiget võivad teha erinevad asjad, kirglikuks muuta ja rõõmu valmistada võivad samuti erinevad olukorrad või tegevused. Emotsionaalselt turvaliselt tunneb ennast partner, kes kogeb, et tema tundeid ei vaidlustata ega kritiseerita. Paarisuhe võiks olla ideaalis koht, kus on võimalik olla nähtaval kogu oma olemusega ning kogeda vastuvõetuse ja mõistetud olemise tunnet.
Üks võimalus endas piisavat selgust saada, et edasisi otsuseid teha, on mõelda oma ootuste peale, millist paarisuhet teie luua soovite? Millised on teie isiklikud vajadused? Mida vajate, et tunda ennast turvaliselt? Mida vajate, et tunda end aktsepteerituna? Mida vajate, et teha elus seda, mida tahate teha? Mis teis elus tõeliselt rõõmustab? Mis on teie jaoks elus hirmutav? Mida vajate, et julgeksite oma hirmudest üle olla? Millisena näete oma pereelu ette tulevikus? Millised on teie ootused seoses töö, raha, laste, vabaaja veetmise, hobide ja teiste oluliste teemadega? Kui mõtlete endale, siis võite mõelda, kas teie vajadused ja ootused sobiksid ka teie exiga? Kas ta suudaks teiega piisavalt arvestada? Kas teie suudaksite tema elustiili ja vajadustega piisavalt arvestada?
Kokkuvõtteks toon võrdluse taimest, mis kannab vilja vaid siis, kui just temale vajalikud kasvutingimused on täidetud. Kas teie suudate teineteisele aidata luua just selliseid kasvutingimusi, milles te mõlemad õitseda ja vilju kanda saate? Kas teie suhtes võiksid saada teie mõlema olulised vajadused rahuldatud? Kas te olete teadlikud teineteise erinevustest ja arvate, et suudate teineteist mõista hoolimata nendest?
Loodan, et nendele küsimustele mõtiskledes ja veel parem, kui koos exiga nendel teemadel rääkides, kasvab teie jaoks selgus ning teil on lihtsam teha enda elus nii olulist otsust.
Rõõmu!
