Lood on läinud hullemaks. Ma tahaksin, et suudaksin tuua oma õde koos oma kuue aastase tütrega lapse isa juurest ära. Minu õde ja tema lapse isa on elanud koos u. 8 aastat. Viimased viis aastat on olnud meed väga agressiivne nii lapse kui ka eelkõige ema suhtes. Lapse isal on ka eelmisest suhtest tütar, kes on nüüd juba täisealine, ka oma eelmises suhtes oli ta vägivaldne ja nii läks nende suhe lahku. Ema võttis isalt ära lapse hooldusõiguse. Õigesti tegi. Mehel on probleeme ka alkoholiga ( on käinud u. viiskorda wismari haiglas ) .
Minu põhjus miks siia kirjutan ongi see, et saada teada võimalustest lapse emal.
Kui suur on võimalus tulla tal ära sealt oma pere juurde ? Lapse isal on maja ja hea sissetulek. Kui, aga lapse ema kohe lapsega sealt ära tuleb ei ole tal kohe võtta oma isikliku korterit, vaid tuleks elama ajutiselt kas oma vanemate või oma teise õe juurde.
Olen viibinud ise tihti oma õe juures, kes peab seda kõike kannatama oma mehe pärast ja seal viibides olen suutnud olla isegi piisavalt tark, et lindistada mehe käitumist ja teinud isegi video, mis viitavad kindla sõnaga sellele, et mees on agressiivne ja soovib oma naise e. minu õe surma. Ühel lindil on ilusti olemas koht kus mees soovitab, et tema lapse ema võtaks nööri ja pooks ennast üles. On olemas lindistused mis viitavad täielikult sellele, et mehe põhiideeks on see, et tema on kõige kõigem ja naine ja laps peavad talle kuuletuma.
Ma tean, et see tekst võib tunduda liiga üle paisutatud, aga nii see ei ole. Proovisin kirjutada nii nagu kõik on, et saada teie poolset arvamust, mida peaks tegema.
Lapse oma soov on ka loomulikult tulla sealt ära .
Olukorras, kus õde ja laps kannatavad mehe vägivaldse käitumise pärast, on vaja konkreetsust ja julgust olukorra muutmiseks. On hea lugeda, et tahate oma õde aidata ja teda edaspidi toetada. Kahjuks ei tea ma kõiki fakte: kas õde on abielus, kas vägivaldset käitumist (nii vaimne kui füüsiline vägivald) saab isa poolt tunda ka tütar, kas on kutsutud kohale ka politsei, et fikseerida mehe vägivaldset käitumist, kas eluase on mehe lahusvara või ühisvara, kas õde on pöördunud abi saamiseks ka sotsiaaltöötaja poole jms.
Kindlasti ei ole teie kirjeldatud õe kodu lapse jaoks hea kasvukeskkond. Ütleb ka lastekaitse seaduse § 31 lg 1, et lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist.
Otsus suhe lõpetada ja eraldi elama kolida peab tulema õe poolt. Kohtu kaudu saab õde taotleda lapse ainuhooldusõigust, usun, et tal on kaalukad argumendid ainuhooldusõiguse taotlemiseks. Perekonnaseaduse § 137 lg 1 ütleb, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses. Ei maksa karta, et kohus arvestaks vaid materiaalset poolt, mida isa pakub, vastavalt perekonnaseaduse § 137 lg 3 lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Seega on materiaalne pool vaid väike osa. Lapse eest hoolitsemine, side lapsega ja valmisolek last kasvatada on väga olulised asjaolud. Tõendite kogumine isa vägivaldse käitumise kohta on kindlasti õige samm.
Juhul kui õde on abielus, võiks uurida, kas eluase on mehe lahusvara või on tegu abikaasade ühisvaraga, mis puhul on õel õigus oma osale.
Esmalt soovitan õel ja/või teil pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna lastekaitsespetsialisti poole. Spetsialist lähtub alati lapse huvidest ehk sellest, kuidas last kõige paremini selles olukorras aidata. Enamus lastekaitsespetsialiste on pädevad nõustama lapsevanemat, andma soovitusi, kuhu edasi pöörduda, kust abi saada ja mis juhul kohtusse pöörduda.
