Minu ja elukaaslase suhted on nii halvad et lähme iga hetk kohe lahku. Sellega seoses on mul aga mure. Nimelt tahan lapse ainuhooldust endale. Kogu see aeg (2 aastat) ei ole ta eriti lapsest välja teinud, ning kohati jääb mulle mulje et laps on tal ainult nö kodu trofee. Mitte kuskil temaga ei käi ega tegele temaga eriti. Mina olen lapse jaoks terve maailm ja soovin et see nii ka jääks. Lapse isa lapsega üksi ei usalda.Ja sellel usaldamatusel on põhi all. Aga see selleks.. Tahaks teada kuhu pean pöörduma kui jõuab see hetk kätte... Kas kodulinna omavalitsuse poole või kellegi juristi juurde? Kas mu rahakott peab sellele kõigele vastu? Isaga kindalsti ma ühist hooldusõigust ei taha, see poleks juba lapsele hea. Ning üks mure veel. Kuna laps on ka mehe perekonnanimega siis ei taha talle seda ka, kahetsen elulõpuni vist et laps tema perekonnanimega ning meil ühine hooldusõigus. tahan tulevikus veel lapsi, ja ei taha et lapsed küsiksid:emme,kas me polegi perekond sest meil erinevad nimed.. Tean et saab küll perekonnanime muuta, aga jällegi KUIDAS?
Suhet enam parandada ei saa , mina pingutan aga ilma asjata sest nagu välja tuli on mehel uusi naisehakatisi mitu ja sellest ajast saadik kui ma rasedaks jäin..
Saan teie kirjast aru, et suhted elukaaslase/ lapse isaga on olnud pikemat aega keerulised ning teie sooviks on saada endale täielik hooldusõigus. Perekonnaseaduse § 137 lg 1 ütleb, et juhul kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus lähtub ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
Avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas on riigilõiv10 eurot vastavalt riigilõivuseaduse §-le 57 lg 7. Kui nimetatud avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 5 eurot. Juriidilise nõustaja tasu sõltub kokkuleppest ja töö mahust.
Mis puutub lapse perekonnanime muutmisesse, siis seda on võimalik teha üldjuhul vaid mõlema vanema nõusolekul ehk peab olema ka lapse isa nõusolek v.a. juhul kui teil on ainuhooldusõigus.
Teadmata kõiki asjaolusid soovitan teil mõelda ka sellele, kas kokkuleppe saavutamine lapse isaga on veel võimalik, kuidas toimub lapse ja isa suhtlemine edaspidi (vastavalt perekonnaseaduse §-ile 143 on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ja mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult) ning ka elatise ehk lapse ülalpidamise küsimuses peaks leidma lahenduse.
Soovitan teil pöörduda oma mõtete ja küsimustega kohaliku omavalitsuse lastekaitsepsetsialisti poole, kes oskab kindlasti nõu anda.
3 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
