Kuidas tõestada vaimset vägivalda? Lapsed on väikesed. Kõikvõimalikud süüdistused, solvangud ja halvustamised mehe poolt ei jää endale ka meelde. Samuti lastele füüsiliselt haiget tegemine, mida mees ise nimetab laksu andiseks, mis olevat väga ok tegevus. Raske on lapsi õpetada käituma viisakalt, kui nendega omas kodus ei käituta viisakalt. Raske on meest endale ligi lasta. Rääkimine ei ole aidanud. Korra saime pereteraapiasse, selle peale sain ainult sõimata, et teda alandasin. Ise juba aastaid alandab kõiki, kellega koos elab.
Kirjast võib aru saada, et olete segaduses- kuidas tõestad/aru saada, et teie elukaaslane kasutab teie peal vaimset vägivalda. Nimetate, et kõik, mida partner on teile öelnud, ei jää meelde -aga tegu on olnud nii süüdistuste, solvangute ja halvustamisega.
Viimatinimetatud käitumisviisid on kindlasti ühed mitmetest naistevastase vaimse vägivalla ilmingutest. Mis iganes põhjused teie partneri ebakohase käitumise taga on (näiteks: lapsepõlves kogetud väärkohtlemine)- ei õigusta see tema käitumist. Vägivald, ükskõik millises vormis see ka esineb, ei ole aktsepteeritav.
Selleks et tõestada, et teid väärkoheldakse, tuleb teada, millised on vaimse vägivalla tundemärgid. Lisan siia lingi naistevastasest vägivallast, vaadake: www.enut.ee/lisa/ettekanne.rtf
Vaimne vägivald võib eksisteerida väga erinevates vormides nagu verbaalne, psühholoogiline, majanduslik ja sotsiaalne. Uuringud näitavad, et vägivallatsejad rakendavad oma ohvri suhtes erinevaid tehnikaid alates psühholoogilisest survest ja jõhkrast sõimust kuni majanduslike piirangute seadmise ja sotsiaalse isolatsioonini. Vaimne vägivald on tihti varjatud- nagu igasugused perevägivalla vormid, toimub ka vaimne vägivald koduseinte vahel ja sellest ei pruugi keegi pele antud pere liikmete keegi teadagi. Kodus vägivallatsev mees võib väljaspool olla ennast kontrolliv ja toimetulev- vägivaldus vallandubki vaid oma pereliikmete peal (naine, lapsed). Vaimse vägivalla abil halvatakse ohvri mõtlemis- mõistmis- ja teovõime. Eesmärgiks/tagajärgedeks on ohvri enesetunde, eneseusu, vastupanuvõime purustamine ja isiksuse hävitamine.
Kirjutate, et rääkimine oma elukaaslasega pole senini tulemusi andnud ja pereteraapias käimine (saan aru, et õnnestus käia vaid ühel korral?) ei muutnud midagi. Teie partner leidis, et teda on alandatud ning ei mõistnud teraapia kasulikkust.
Kahjuks ta ei saanudki mõista... sest osapoolte nõustamisvajadused on olnud täiesti erinevad. Mõlemad teist vajavad individuaalset, spetsiifilist tuge. Naine/ohver vajab abi ohvrirollist väljumiseks, vägivallatseja vajab abi, et oma vägivaldsest käitumisest aru saada ja seda lõpetada. Paari- ja pereteraapiale ei ole põhjendust, kui mees ei ole motiveeritud ega soovi kõigepealt ise endale abi otsida. Paari- ja pereteraapia võib kõne alla tulla hiljem, kui vägivalda, sellega ähvardamist ja kontrollivat käitumist enam ei esine (ja kui naine endiselt soovib mehega kooselu jätkata).
Oma kirjas toote välja, et teie elukaaslane karistab lapsi füüsiliselt, neile laksu andes. Mees leiab, et taoline käitumine on kohane ja sobilik kasvatusmeetod - millega teie aga ei nõustu ning ütlete, et raske on õpetada lapsi viisakalt käituma, kui omas kodus seda nendega ei tehta.
Teil on õigus - laps võtab küsimärkideta omaks vanemate hoiakud ja kohtlemise- ta ei tea, et ka teisiti on võimalik. Laps jäljendab ja matkib ning alateadvusesse jääb muster- täiskasvanu võib lüüa, kui talle ei meeldi, mismoodi ma käitun, milline ma olen. Karistamine kahjustab lapse ja vanema vahelist usaldussuhet ja kontakti ning annab moonutatud sõnumi, et agressiivselt käitumine on aktsepteeritav (kui konflikti lahendamise viis).
Kahjuks tuleb tõdeda, et ka teie pere lapsed on elukaaslase poolt väärkoheldud. Lapse väärkohtlemine on mis tahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi (väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline kui emotsionaalne).
Vaadake: www.coe.int/t/dg3/children/pdf/EstonianQuestionAnswers.pdf
Enamasti on laste karistamine tingitud vanema vähesest teadlikkusest teistlaadi kasvatusmeetoditest. Positiivset vanemlust, sh. karistusteta kasvatust propageerib Eestis Perekeskus Sina ja Mina- Gordoni lastevanemate koolituse kaudu: www.sinamina.ee
Ka minu elus oli pikki aastaid kestev vägivald. Lasteisa oli väga osav manipulaator. Tõsi see oli küll valdavalt vaimne. Füüsilisi rünnakuid oli vähe, aga neid oli. Nüüd olles sellest mehest lahutatud, näen asja kõrvalseisja pilguga ja tunnen tihti kuidas õud haarab mind veel tagant järgigi. Aga see selleks. Tahtsin Sulle aga soovitada lugeda raamatut: "Miks ta seda teeb". Seal lahkab autor väga põhjalikult vägivaldsete meeste mõttemaailma ja ka vähesel määral muutumisvõimalusi. Väga hariv lugemine on. Ehk aitab see Sindki
