Tere!
Kirjutan enda murega, mis on kestnud juba mõnda aega ja ma ei tea, kas eluga edasi minna või veelkord püüda midagi parandada. Oleme alles suhteliselt noored ( nii 20 ja pluss) ja me oleme tuttavad olnud 2 ja pool aastat. Tuttavaks saades läks suhteni vähe aega. Olles noor ja ebakindel, tahtsin ikka teada kellega tegemist ja üritasin veidi taustauuringut teha. Kuna minu perekond oli just välismaale kolinud, siis veetsin üsna palju aega tema pere seltsis. Sain hästi läbi ka tema õega, kellelt samuti küsisin, milline tema vend on. Tuli välja, et tegu on inimesega, kellel palju naistuttavaid. Ühel hetkel leidsin ennast tema mobiiltelefoni sõnumeid uurimast ja jäi mulje, et tal oli samaaegselt paljudega üsna meelitavaid sõnumeid saatnud. Ei tahtnud küll sellest ennast häirida lasta, kuid siiski kripeldas. Mis siis kui ta teeb mulle sama.? Pärast sellist avastust on raske usaldada. Ta ise küll väitis et ei ole küll kunagi kedagi otseselt petnud. Suhte lõpetasin mina 3 kuud hiljem, kuna ei suutnud leppida pidevalt kahtlaste kirjavahetuste tõttu sõbrannadega. Sellises laadis, et "Sa nägid täna koolis väga hea välja!". Sellal tunnistas ta ise ka, et ei ole vist püsisuhteks veel küllalt valmis ja tahab "sarvi maha joosta".
Lahkuminek oli valus, kuna mulle tundus, et meie vahel oli siiski midagi erilist. Järgnes pidev kahetsus ja tema peale mõtlemine. ( Suhtlesime selle aja jooksul väga vähe). Tundus, et ma tõesti armastan teda. Ei suutnud kuidagi lahti lasta.
9 kuud mõtlesin pidevalt talle. Üritasin ka uute suhete loomisega mõtted mujale saada, kuid tulutult.
Pärast 9 kuud pausi saime taas kokku. Ta üllatas mind kirjakesega, et ka tema kahetseb, et meie suhe purunes. kirjutas et see oli olnud tema parimad 3 kuud. Mõtlesin siis, et proovime uuesti. Nüüd uuesti möödas poolteist aastat. Olen kolinud tema vanemate majja. Kahjuks olen pidevalt paranoiline ja kahtlustav. Arvan et põhjusega. Kuna eelnevad kogemused temaga näitasid, et tal raske pühenduda, siis kontrollin teda pidevalt. Liiga tihti, nädalas lausa mitu korda pean tema suhtlused üle lugema. Ja teen seda, sest ta varjab. Kustutab iga kirja, kus vähegi mõne sõbrannaga on flirtivaid lauseid vahetanud. Kui küsin miks sa seda teed, siis vastuseks saan, et ma ei tea, niisama. Ütlen, et järelikult sa ju varjad midagi ja tema vastu, et ei , mida peaks varjata olema. Kirjade sisuks on, et sa oled hot, kas kunagi näeme ikka, näe mind ikka unes jne. Ja neid sõbrannasid on palju, kellega selliseid kirju vahetatakse. Pm ikka sama mure millepärast ma ta ka esimesel korral maha jätsin. Olen püüdnud temaga ka sellel teemal rääkida, iga kord oleks nagu peaga vastu seina jooksmine. isegi kui tundub, et nüüd ta kuulas ja proovis mõista, et ma ei kannata sellist käitumist, on tulemus ikka null. Olen paaril korral saanud temaga ka avatumalt rääkida, kus ta on enda tunnetest rääkinud. Kokkuvõtteks saan ma aru, et talle meeldib sellise kahemõttelise jutuga kaasnev põnevus, ehk siis talle meeldib flirtida. Ütles, et see olla nagu meeste instinkt. Olen korduvalt ja vägagi jõulisel mõista andnud,e t mulle see ei meeldi ja ma saan väga haiget. Tollel hetkel ta kallistab ja ütleb et armastab ja et ta ei ole kunagi kedagi petnud ja ei tee ka seda. Ei tea mida uskuda . Praegu vais sõnad, tulevikus ka teod? Kui jutust enam kaifi ei saa siis tulevad teod? Ma ei suuda seda mõista ega sellega leppida. Kas ma peaksingi leppima? Peaksin ma taaskord minema jalutama? Ma ei tea mida teha. Praegu küll tunne, et kui jään, siis pean elu lõpuni sellepärast haiget saama.
Olen mõelnud ka, et vb peaks nõustaja juurde minema, et vb siis saab ta aru mida ma tunnen. Nõustaja suudab erapooletuks jääda ja aitab mõista, kas ma olen paranoiline või meist ei saagi asja?
Igatahes olen ma väga kurb ja väsinud sellepärast. suur tahtmine on lihtsalt põgeneda.
Ette tänades.!
Esitate endale küsimuse, kas jätkata olemasolevat suhet või see lõpetada? Ütlete, et teil on mure, mis on kestnud niikaua, kui teie paarisuhe- väljaarvatud üheksakuulise suhte katkemise pausi ajal.
Mureks on usaldamatuse tunne oma partneri osas, kes suhtleb pidevalt oma paljude sõbrannadega meili teel ja telefonis sõnumeid saates, kirjutades neile flirtivaid sõnumeid. Nii oli see teie esimese kooselu kolmekuulisel perioodil ja jätkub samaselt praegu.
Toote kirjas välja, et olete oma murest ja häiritusest mitmel korral partneriga rääkinud- andnud talle teade, et see on teile vastuvõetamatu. Teie partner on teid rahustanud, öeldes, et need kirjad/sõnumid ei tähenda midagi, et ta armastab vaid teid ja petmist pole toimunud.
Kõlab nii, et tema jutt ei ole teid rahustanud ega veennud.
Mees on nimetanud, et saadab flirtivaid sõnumeid põnevuse pärast ning et teda ajendab "meeste instinkt".
Kui vaadata teie partneri käitumist bioloogilisest vaatevinklist, siis võib tema käitumist just nii mõistagi. Ajalooliselt on vaid ehk viimase paarisaja aasta jooksul kultuurilistest ja religioossetest teguritest põhjustest tingitud monogaamia ehk paarisuhe ühe mehe ja ühe naise vahel. Ajaloo varasematel etappidel ning erinevates kultuurides on olnud erinevad kooselu vormid ja normid (mitme naise- ja/või mitme mehe pidamine). Bioloogilisest aspektist on leitud, et meest ajendab suhteid looma erinevate ja paljude naistega tema loomulik ja instinktiivne tung maksimaalselt levitada oma seemet (sest nii oli ürgmehel võimalus oma geene edasi anda).
Ka teie partneris on see ürgmees olemas, samas suudab ta seda ohjata ning tuleb sellega toime piisavalt turvalisel viisil (ehk siis kirjutades, selle asemel et vastutustundetult "seemet külvata")- ja te võiksite selle üle rõõmu tunda. Ning teda usaldada.
Kirjast selgub, et olete pidevalt lugenud mehe kirjavahetust, olete oma sõnul paranoiline ja kahtlustav. Siinkohal tekib küsimus: kuidas teie partner seda tolereerib, et tema privaatset ehk isiklikku kirjavahetust loetakse? Kas see on kokkulepe ja kehtib mõlema osapoole suhtes, st. et tema loeb ka teie kirju? Kui ei, siis paistab siin teiepoolne sügav usaldamatus ning kontrollitaotlus. Mis võib lõppkokkuvõttes viia kõige mustema stsenaariumini/isetäituva ennustuseni- ehk see, mida kardad, mida rõhutad ja välja tood, see juhtubki. Ja seda seetõttu, et ühel hetkel teie partner ei jaksa enam kinnitada, et ta ei peta teid, et ta armastab vaid teid- lööb käega ja käitubki nii, nagu te aastaid olete talle ette heitnud, kartnud ja oodanud.
Teil on õigus, kindlasti võiksite pöörduda psühholoogi poole. Olete sellest kõigest väsinud ja tunnete kurbust- ärge oodake enam kauem! Koostöös spetsialistiga saate turvaliselt ja kriitikavabalt vaadata iseendasse- mispärast ei suuda te meest usaldada, mis paneb teid tema lojaalsuses kahtlema. Koos arutada, kas pidev kontroll ja kahtlustamine toetab teie paarisuhet või on siin ikkagi riskimomente. Vaadata endasse- mis teeb teid nii ebakindlaks, et kardate petmist- on see midagi teie päritoluperest (näiteks ema-isa vahelised suhted) või üldse enesehinnangu teema; mis on need head asjad teie parneri juures, mispärast tahate temaga kooselus olla/suhet jätkata jne.
Kui olete iseendaga juba tööd teinud ning leiate, et soovite oma suhtele anda võimaluse - võiks soovitada teil mõlemal osalemist PREP-paarisuhtekoolitusel (www. prep.ee) ja vajadusel käia paarinõustamisel (www.pereterapeudid.ee; www.sinamina.ee).
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
". Sellal tunnistas ta ise ka, et ei ole vist püsisuhteks veel küllalt valmis ja tahab "sarvi maha joosta".