Mul on mure abikaasa pärast. Oleme 9 aastat koos olnud, nendest 4 abielus, 28 aastased, lapsi pole (ise oleme nii valinud). Alustan algusest.
Paar aastat tagasi tekkisid tal palga kättesaamisega raskused ja ta hakkas salaja kiirlaene võtma, et meie elukvaliteet säiliks. Peagi jäi ta töötuks ja tagasimaksmisega tekkisid raskused. Oli küll nö musti otsi, kust raha tuli, aga pigem võttis ta uusi laenusid, et vanu tagasi maksta. Ka pantis ta meie vara. Alkoholiga ja mängurlusega tegu ei ole, raha hakkas ta laenama, et meie elukvaliteet säiliks.
Umbes aasta tagasi, kui ma teada sain, et tal suured võlad, oli meie suhtes mõttepaus, et mis edasi saab. Otsustasime, et jääme kokku, ülejäänud pereelu oli korras, välja arvatud see valetamine. Maksime vaikselt võlgasid tagasi, elasime sellest, mis üle jäi. Eelmisel suvel sai mees korraliku töö ja tundus, et rahaasjad hakkavad vaikselt joonde minema. Elame minu palgast, mehe oma läheb võlgade katteks.
Paar päeva tagasi tuli mees koju, oli täiesti teistsugune (morn ja külm, väga irooniline) ja ütles, et ei armasta mind ja tahab lahutust. Et ei näe meil tulevikku. Ainuke põhjendus on, et ta ei armasta mind ja on kogu aeg teeselnud ja et teglikult ta ongi selline, nagu hetkel. Põrnitses kogu aeg ühte punkti ja oli üldse apaatne. See kestis 3 päeva. Ma proovisin temaga suhelda ja olin väga häiritud, sest minu arust oli meie suhtes armastus olemas. Eelmisel päeval arutasime, et kui raha üle jääb, siis lähme suvel kuhugi puhkama, nautisime koos muusikat, kokkasime, naljatasime. Kõik oli minu arvates vägagi korras, normaalne hooliv suhe, mida minu arust teeselda ei saa või on see väga suurt pingutust nõudev. Teineteist me petnud ei ole, selles olen ma kindel.
Praegu on ta tavalisem, ei ole enam apaatne, käib korralikult tööl, suhtleme rahulikult. Suhte jätkamise osas ta selget vastust ei anna, ütleb, et ei teagi, mis armastus on.
Kas võib olla, et kolm aastat rahaprobleeme ja minule valetamist on talle tõsise jälje jätnud? Muid asju peale rahaasjade ta mulle valetanud pole. Ta on kinnise iseloomuga, nendest rahahädadest ei teadnud keegi peale minu. Viimasel ajal on voodielu ühe harvemaks jäänud, kuna töö juures on mõlemal kiire ja lihtsalt ei ole jaksu. Psühhiaatrile panime aja kirja (saab alles kuu aja pärast), ta on nõus minema, kuigi suhtub sellesse kerge irooniaga. Samas on ta tunnistanud, et rahamured löövad tal pea kohal kokku. Kas on mingi võimalus meie suhet päästa kui ta oma muresid jagada saab?
Oma kirjas väljendate sügavat muret oma abikaasa pärast, kes hiljuti teatas, et soovib lahutust, kuna ei armasta teid enam.
Teade tuli ootamatult- pidasite oma kooselu hästitoimivaks, selles oli teie sõnul hoolimist ja tundeid.
Kirjeldate põhjalikult mehe teatele eelnenud paar aastat kestnud olukorda, kus mehel on olnud palju rahamuresid seoses ebastabiilse sissetuleku ja töökaotuse tõttu. Rahamured ja vajadus tagada perele olemasolev elukvaliteet viisid abikaasa kiirlaenude rattasse, samuti pantis ta vara. Raskest majanduslikust olukorrast saite aimu alles aasta tagasi- senini oli mees seda varjanud.
Võib mõelda, kui palju pingeid ja negatiivseid emotsioone on teie mehel tulnud üksi aastate viisi kanda- tagades perele varasemat elukvaliteeti. Miks on meestel raske jagada muresid, otsida tuge?
Läbi ajaloo on meestel kujunenud välja arusaam oma rollist- mees kui pere kaitsja ja ülevalpidaja, vastutaja. Ka teie mees leidis, et tuleb vaikides taluda ja hakkama saada tekkinud raske majandusliku olukorraga- teid mitte vaevates (mis iganes hirmud seal taga võisid olla- näiteks hirm teie poolt hüljatud saada, kui kaob olemasolev elustandard). Selline stereotüüpne rollimudel ja ühiskonnas levinud ootus mehele on pannud te partneri õlgadele ülejõu käiva koorma, mis kurnab ära, mõjutab vaimset tervist.
Võimalik, et see on põhjus, miks partner murdus- öeldes, et tahab lahutust. Tundub, et ta enam ei jaksa, ei suuda ega oska ning parem on loobuda.
Me kõik tuleme paarisuhtesse oma päritoluperest kaasa saadud väärtushinnangute ja ootustega (iseendale ja partnerile). Ja võime pettuda, kui kaasa ei käitugi nii, nagu meile meeldib, nagu oleme eeldanud (näiteks: aga meie peres ei kurdeta, kui on raske- kõik peavad ise hakkama saama; mees peab tagama pere elukvaliteedi; millest räägitaks; kui palju jagatakse tundeid jne.).
Mida tahan öelda- te küsisite, kas on võimalik suhet päästa, kui abikaasa oma muresid jagada saab? Jah, just teineteisega ausalt ja avatult suheldes ongi võimalus oma suhet hoida.
Parim, mida saate teha, on olla toeks, püüda mõista (mitte hukka mõista) ja jääda antud olukorras rahulikuks. Võiksite mõelda oma ootustele suhte ja partneri osas ja neid jagada. Ehk on sõnum, et ka rasketel aegadel ei lahku te mehe kõrvalt just see, mis annab mehele kindlustunnet iseendaga paremini hakkama saada.
Kindlasti ei ole see teile kerge, kuid juba see, et kirjutate siia- näitab teie sügavat hoolimist ja soovi olukorda paremaks muuta.
Lisaks psühhiaatrile võiksite mõelda ka paarinõustamisele. Infot leiate: www.sinamina.ee, www. pereterapeudid.ee
Spetsialistiga kohtute kuu aja pärast, seniks soovin teile jõudu ja jätkuvat armastust. : )
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
