Tere!
Oleme poolteist aastat noormehega suhtes olnud. Oleme väga rahulikud ja mõistlikud, tülisid on harva ja needki lähevad nii muuseas mööda. Olen väga tundlik inimene ja vajan palju lähedust. Viimase poole aasta jooksul olen hakanud kartma, et jään temast ilma. Olen armukade, kurb jne. Lihtsalt halb endalegi tunnistada, kui palju olen muutunud. Tunnen nagu oleksin teine inimene ja iseendas kuidagi kaotsi läinud. Olen käinud paar korda psühholoogi juures, kes arvas, et mul on kerge depressioon ja ärevus, peale paari korda aga ütles, et ma olen nii tubli, et ei pea tagasi tulema. Vahepeal oligi kergem, nüüd tunnen jälle, olen kole, mõttetu, mees tahab kindlasti kedagi paremat jne jne. Olen nii madalale langenud, et olen tema e-maili salaja kontrollimas käinud. Selleks, ei ole mingit põhjust, kui kainelt mõtlen siis näen igal hetkel, kui palju ta mind armastab ja toetab, räägib isegi laste saamisest. Aga sellise hullumeelse kätumisega rikun nii enda kui te ma elu.
Mehega rääkida enam ei taha sel teemal, näen et ta on tüdinud mu pidevast kurbusest ja kahtlustest, pealegi usun, et muutuma ei pea mitte tema, vaid mina ise pean enda sees asjad korda saama. Aga kuidas sälitada kainet mõistust, mitte lasta elu juhtida neil peast välkiirelt läbi sähvatavail kahtlustustel ja hirmudel? Muidugi varasemast on see hirmude pagas kaasas, minu eelmine suhe purune, lasin päris pikalt endale kinnisilmi haiget teha. Samuti mehe enda minevik toetab mu hirme, kuna tal on olnud palju neiusi, kellest kõigist on ta mingi hetk tüdinenud. Ma olen nii hirmul ja kardan iga päev, millal see hetk on, kui minust tüdinetakse. Ehk oskate natukene nõu anda.
Teie suhe laabus aastajagu kenasti ,viimasel ajal olete aga muutunud armukadedaks ja hakanud muretsema, et võiksite noormehest ilma jääda. Kirjutate, et otsest põhjust ei olegi, midagi pole juhtunud, kuid siiski on seletamatu hirm. Selle hirmu püüate kuidagi leevendada ja vahel teete selleks ka asju, mida ise heaks ei kiida või koguni piinlikkust valmistavad, nt kontrollima mehe kirju. Küllap olete kogenud ka seda, et mida rohkem kahtlustate ja tegelete kontrollimisega, seda enam võite ka leida asju, mille pärast muretseda ja mis võivad kahtlusi õhutada. Samuti ei ole leevendust andunud mehega rääkimine ja ka siin võib toimida vastupidine efekt – mida rohkem väljendate oma kurbust ja halba enesetunnet, seda koormavaks need jutud mehele muutuvad ning seda tõrjuvam ta teiega on, mis omakorda jälle teie ärevust suurendab. Võiksite mõelda, mis näitab seda, et mees teist hoolib, et teie suhe toimib ja teil on ühine tulevik. Mõned viited juba on, nt ta on püüdnud teie kurbi mõtteid kuulata ja mõista, soovib last, st tahab pikemat seotust, jätkake ise, selliste tähelepanekute märkamist. Siit siis üks soovitus: märgake neid asju, mis on head, keskenduge neile.
Võimalik, et olete juba püüdnud oma senist mõtteviiisi jälgida ja ka muuta. Näiteks kui ärevad mõtted rahu ei anna, püüdke oma tõlgendusi ja järeldusi kahtluse alla seada, leidke teisi seletusi.
Kui mehega oma mõtteid ja tundeid jagate, siis rääkige sellest, mida vajate, et end hästi tunda. Mehel võib olla keeruline teid toetada, hoolivust näidata, kurbi mõtteid hajutada just seetõttu, et tal tekib süütunne (on ta ju osaline selles, et te end halvasti tunnete) ja ta ei tea, mida siis tegema peaks. Lisaks kurtmisele, väljendage konkreetsemalt ka seda, mis aitab teil end hästi tunda, mida vajate.
Armukadedus on kerge tekkima siis, kui enesehinnang on kõikuma löönud või olnudki habras (nt usute, et olete kole, teised on paremad jms.). Olenevalt sellest, kas suhtute endasse hästi või halvasti, võite alati leida vastavaid kinnitusi, alati on kellega end võrrelda. Seadke kahtluse alla võrdlemise mõttekus üldiselt. Teie olete selline nagu olete ja noormees on soovinud olla just teiega suhetes. Kui teemat veelgi laienndada, siis teie suhtumine endasse, eneseväärikus ei pruugi oleneda sellest, mida keegi teist arvab. Igal inimesel on õigus olla just selline nagu ta on ja kogeda teiste lugupidavat suhtumist, igaüks väärib armastust.
Nüüd veel sellest, et teil on valusaid kogemusi ja noormehel on olnud varasemaid suhteid. Seetõttu olete eriti tundlik ja ettevaatlik. See on loomulik, et oleme mõjutatud varasemalt kogetust ja püüame vältida vigu, haigetsaamist. Samas ei ole praegune noormees vastutav teiste poolt tehtu eest ning te mõlemad ju soovite nüüd, et läheks hästi. Ühelgi suhtel ei ole garantiid, mis kindlustaks õnne, küll aga saate uskuda sellesse, anda oma parim ja uskuda, et teine teeb sedasama.
Kui aga hing siiski valutab ja kurbus ei lase suhtest rõõmu tunda, siis tasub uurida ka varasemaid suhteid, korduvusi, minevikukogemusi, sh lapsepõlvest. Vahel on midagi olulist jäänud teadvustamata ja segab loomast usalduslikke lähisuhteid. Sel juhul võiksite kaaluda ka psühhoteraapiasse, nt paariteraapiasse pöördumist.
Postitus muudetud Kärt Vajakas poolt.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
