Oleme mehega kooselanud 18 aastat. Nüüd tuli ilmsiks, et ta on armunud, aga paraku mitte minusse. Nädal peale tõe teada saamist otsustas mees, et jääb pere juurde (meil on kaks last ja koduloomad ning ka muidugi kodulaen) ja proovime uuesti. Ei eita, et olen ka ise süüdi antud olukorras kuna pole pakkunud seda lähedust talle, mida ta tahaks. Pikk kooselu on muutunud liiga halliks argipäevaks. Samas pole ka olnud meie vahel mingeid suuri tülisid ega näägutamisi. Kõik on justkui hästi olnud. Mina armastan teda ikkagi väga, aga tema on ju endiselt oma värskete armutunnetega teise naise küljes kinni.
Eriti kurvaks teeb asjaolu, et ta nö lõpetas oma uut suhet minu jaoks täiesti ebanormaalsel viisil. Ta oli terve nädalalõpu (reedest pühapäevani) eemal perest oma armukesega.
Tahaks väga, et minu kooselu jääks temaga püsima ja muutuks paremaks, aga kust ja kuidas leida seda usku. Mees lubas küll mulle, et ta ei otsi kontakti enam selle naisega, ometi aga tean, et mees helistab talle iga päev! Nii talitades ta ei lase ka sellel teisel naisel elus edasi minna. Ja tööst tulenevatel põhjustel kohtuvad nad mingil määral ka edaspidi. Samas ei ole nad tööalaselt nii tihedalt seotud, et mu mees peaks iga päeva talle helistama.
Tean, et kui põen siin pikalt, siis tõukan teda endast veel kaugemale. Samas olen nii kõvasti haiget saanud, et ei suuda käituda nii nagu enne selle õuduse ilmsiks tulemist. Mees väidab küll, et on nõus mulle nö taastumiseks palju aega andma, aga praegu tundub küll, et nii see ei ole. Minu haavad pole isegi kahe nädala vanused.
Peale pikaajalist kooselu, kaks nädalat tagasi- selgus, et teie abikaasa on armunud teise naisesse- kuid teinud valiku teie kasuks ja soovib jätkata paarisuhet.
Kirjutate, et tunnetate iseenda võimalikku süüd tekkinud olukorra tekkimises- kaheksateist aastat kestnud kooselu on mõneti muutunud rutiinseks ja sisaldab nö halli argipäeva. Leiate, et abikaasadena te ei tülitsenud sageli, ega ei näägutanud partneri kallal.
On täiesti normaalne, et suhted muutuvad. Kooselu algusaastate kirg ja armumine on andnud võimaluse kasvada teil partneritena kokku, edaspidi sündinud lapsed (ka koosvõetud kohustused pangalaenu näol) veelgi kinnitavad/kinnistavad seda soovi. Teineteise tundmaõppimine ja koosveedetud aastatad annavad turvatunde ja teisalt võib see tekitada olukorra, kus võetakse teineteist iseenesestmõistetavatena ning ei pingutata/panustata enam nii palju paarisuhte toimimisse (kui ehk alguses). Siis tekibki rutiin, argipäeva hallus.
Toote välja, et hindate oma paarisuhet kõrgelt - teie armastate oma meest väga, küll aga leiate, et pole suutnud pakkuda mehele seda lähedust, mida ta vajaks. Saan aru, et olete ise sellele mõelnud, ehk ka partneriga rääkinud- mis on teie ja tema tõelised vajadused ja ootused paarisuhtele ja teineteisele.
Teile teeb haiget ja olete segaduses- kuidas taastada usaldus ja jätkata abikaasaga suhet? Olete kurb, kuna ei mõista viisi, millisel moel abikaasa lõpetas armukesega suhet ja et tõsiasi, et ta suhtleb temaga endistviisi edasi.
Paarisuhete uuringutest on selgunud, selleks, et usaldus partnerisse ja suhte jätkumise võimalikkusesse taastuks - on vaja aega ja teatud tingimuste/eelduste täitmist. Eelkõige vaadake endasse ja otsustage, kas olete valmis mehele andestama. Andestamine tähendab, et olete valmis loobuma tagasitegemisest ja nö "võla sissenõudmisest" ja sellele viitamisest erinevate olukordades. Andestamine ei tähenda, et olete teema unustanud või et teie lein (tegu on leinaprotsessiga) on lõppenud; et juhtunul ei oleks teile ega suhtele tagajärgi, et oleksite leppinud abikaasaga ja usaldus taastunud (koheselt). Usaldada saab aja jooksul käitumise põhiselt: usaldada ei saa enne kui- haigettegija on võtnud vastutuse oma käitumise eest (vabandanud ja mõistnud tagajärgi), muutnud oma käitumist ja on oma muudetud käitumist piisava aja jooksul suutnud jätkata.
Andestamine on protsess ja võtab aega- eriti petmise teema puhul. Liiga kiiresti andestamisel võivad olla kahjulikud tagajärjed- seega andke partnerile teada, et tegelete talle andeks andmisega. Esmalt vältige kibestumist (mõelge, mis on teie suhtes head ja miks väärib suhe uut võimalust); teiseks võtke aega kurvastamiseks/leinamiseks; kolmandaks liikuge samm-sammult edasi (pole midagi valet selles, et aegajalt tuleb petmine taas meelde ja selle teemaks võtate- te partner peab sellega arvestama).
Kõik tunded, mida te täna tunnete, on normaalsed ja loomulikud antud situatsioonis ning sellega toimetuleku protsessi ei pea te läbi tegema üksi - vajadusel saate abi paariteraapiast ja/või pereteraapiast : www. pereterapeudid.ee, www. sinamina.ee (edaspidi võiks paarisuhte tugevdamiseks käia näiteks paarisuhtekoolitusel www. prep.ee).
1 lugeja arvab, et see vastus oli abistav.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
