Mees käib mul tööl nagu iga teinegi. Tihti pikemad tööpäevad kui 8 tundi ja laupäeval-pühapäeval ka sageli tööl. Seepärast ootan teda veel eriti õhtul koju. Aga kui ta koju tuleb siis hakkan ta kallal vinguma. Tuju läheb mingite nõmedate pisiasjade pärast nulli. Mingit probleemi polegi aga ma ise tekitan, et saaksin veidiek mossitada. Endal on juba vastik tunne ja mees ütleb ka et ta ei taha üldse koju tulla kui ma ainult torisen. Saan tast täiesti aru aga ma ei mõista miks ise sedasi käitun
Kui ootamine pikk, siis jõuab ennast parajalt üles kütta. Tean seda oma kogemusestki. Ja siis tulevad sõnad, mis on hoopis teised kui alguses kavandatud. Selle asemel öelda, et mul on nii hea meel sind näha või ootasin sind juba nii väga, libiseb üle huulte porin, torin ja süüditused. Just nagu jonniv laps. Ime ka, et mehel peale pikka tööpäeva siis tuju ära läheb. Ma ise arvan, et tegemist on mingi kiiksuga, millest ma ei oska vabaneda.
Ka minul tekkis see hetk,kui olin tulnud titaga haiglast koju.Ootasin pikka päeva meest koju,ta tuli veidi hiljem,oli võtnud poistega õlle,nutsin ahastuses.Tema ei saanud aru,milles probleem.Siis aga hakkasin hoopis vastupidi tegema-tuli koju,mina viisin kohe söögi ette,tõin ka poest õlle,tegin kalli-kalli,ei teinud väljagi,et tuli tund aega hiljem.Nüüd on need hilinemised ära jäänud ja eks temal peab ka oma meelelahutust olema.Katsu näägutamise asemel midagi muud proovida.
Inimesel on kogu aeg mingid mõtted peas ja sageli liiguvad nad nii kiiresti edasi, et me ei teagi, mida mõtleme. Nii võivad tekkida kujutlused - ootused, mis asuvad kuskil teadvuse alateadvuse piiri peal. Hakkame ootama, et elu just selliselt läheks nagu kujutlesime. Kirjutate, et tahan natuke mossitada. Püüdke leida see vajadus, mis on teil rahuldamata ja mis on selle mossitamise põhjustaja. Kas selleks on helluse puudus, soov, et mees hellitaks, lohutaks, pööraks rohkem tähelepanu. Võib olla ootate alateadlikult mehelt hoopis teistsugust käitumist, kui tal tavaliselt koju jõudes on. Alustuseks püüdke jälgida oma mõtteid, ootusi mehe kojujõudmisega seoses. Kuidas seda ette kujutate, mida temalt ootate. Kui olete saanud teadlikuks, mida ootate, siis analüüsige, kuivõrd on reaalne, et mees nii suudab/ tahab käituda. Siis teavitage meest oma ootustest ja soovidest. Öelge nt., kui ootate rohkem õrnust ja tähelepanu, midagi niisugust:" Olen sind terve päeva igatsenud ja kui sa tuled koju ja minuga ei räägi (.. mind ei kallista, hellita jms.), siis ma ärritun, sest mulle tundub, et sa ei hooli minust ." See on lihtsalt üks näide ja teie võite hoopis midagi muud oodata, soovida. Kui jääte oma mõtete leidmisega hätta ( see ongi raske), siis leidke võimalus külastada psühholoogi, kes aitab teil oma mõtetega töötada ja olukorda lahendada.
Teine võimalus on muuta teadlikult oma käitumist ja ületada sisemisi tundeid, mõtteid. Võtke eesmärgiks käituda rahulikult, armastavalt. Leidke tegevusi, mida teete, kui tuju läheb halvaks. Näiteks ei hakka mehega norima, vaid loen või koon või koristan või pakun mõne tegevuse, mida koos mehega teha. Keskendun käitumisele ja see toob teised mõtted pähe. Oluline on teadvustada, et praegune käitumine peletab meest teist eemale, mitte ei too lähemale. Valige endale sobiv variant, kas tegutseda või leida häirivad mõtted, tunded, mis tekivad mingi rahuldamata vajaduse tõttu. Pidage meeles, et meie käitumine ja mõtted, tunded, on meie enda kujundada, muuta. Jõudu selleks!
