Tere!
Ei juhtu tihti kui ma oma murega foorumisse pöördun aga abi ja nõu kuluks ära.
Oleme mehega koos olnud peaaegu kolm aastat, millest viimase aasta elasime minu juures ühetoalises korteris. Nüüdseks kaks kuud tagasi teatas mees mulle, et tahab välja kolida ja oma elu alustada ning tööle pühenduda. See lõi mind sõna otseses mõttes sõnatuks. Ilmselgelt sellest vähesest põhjendusest ei olnud minu jaoks küllalt, okei saan veel aru, et kuna korter on tõesti väike ja rääkis, et on hetki kus tahaks rahulikult üksinda õhtul kasvõi tv-d vaadata.Et viimasel ajal ta nautis hetki kus ma ära olin, et ta sai teha omi asju millelegi muule mõtlemata.Aga miks sellega peab kohe kaasnema ka suhte lõpetamine, sellest ma aru ei saanud. Samas mulle jäi mulje, et ta ei ole ka kuigivõrd kindel endas. Kui ma olen ka üritanud rohkem põhjuste kohta teada saada, ei oska ta mulle justkui midagi rohkemat öelda ja isegi veidi ärritub selle peale kui sellest üldse rääkida. Ütles veel, et asi pole minus vaid temas ja ta tunneb, et ei mahu enam suhtesse ära ja tal pole enam neid ülevoolavaid tundeid ja ta ei viitsi pingutada. Ta oli küll aus neid asju öeldes aga väga valus on oma armastatu suust selliseid sõnu kuulda. Samas on ilmselge, et me ei olegi enam selle aja peale kui värskelt armunud. Veel mainis ta, et asi on kooselus ning rutiinis ja meie olemises aga mida ta täpselt sellega mõtles ma ei saanudki teada. Antud hetkel mulle tundub, et ta andis liiga kergekäeliselt alla, ma nagu ei tunnekski seda meest enam kellega olen siiamaani koos olnud. Ta on alati olnud nii hea ja hooliv ja truu ja armastav ning mind väga hoidnud. Mulle jääb mulje justkui tekkis temas järsku mingi pühendumiskartus, viimasel ajal hakkas tema suust üha enam kuulma lauseid, et kas ma ei arva, et me oleme püsisuhtes olemiseks liiga noored ja koos elamiseks jne. Täpsustuseks niipalju, et oleme mõlemad 24 aastased. Ja kui aus olla siis ei mina ei arva, et ma selleks liiga noor olen. Lisaks eelnevatele põhjustele tuli välja, et tal on tekkinud huvi ühe abielunaise vastu. Tean niipalju, et nad suhtled ja on sõnumeid saatnud ja kokku saanud ning söömas käinud. Kui mehelt küsisin, mida ta sellest suhtest loodab, ütles, et talle lihtsalt meeldib temaga rääkida ja mees olevat talle öelnud, et nende vahel ei saa midagi olema aga nad võivad niisama suhelda. Ei tea kas uskuda või mitte.Praeguseks oleme kaks kuud lahus elanud, kas juhuse tahtel või saatuse soovil iga nädal korra kokku jooksnud juhuslikult. Viimati sõitis mu majast mööda, et vaadata kuidas ma esimese lume tulekuga autoga hakkama saan ning on oma algatusel autoga kontrollis käinud ja mulle kütust muretsenud.Samuti on mu korteri võtmed endiselt tema käes, palusin need peale ta välja kolimist tagasi aga ta ei teinud seda. Sellel võib olla muidugi see põhjus, et ta lubas esimesed kuud mulle pool korteri üürirahast maksta.
Olen omadega ummikus, ei oska tema käitumisest midagi arvata, üks osa minust tunneb esiteks, et tema põhjundused olid minu jaoks liiga vähesed ja mina ise sooviksin seda suhet jätkada, sest ma usun, et see lahusolek võib meile head teha aga ma ei tea kuidas ja mida mõtleb tema...Mida ma peaksin tegema, laskma tal lihtsalt olla või üritada temaga vaikselt uuesti suhtlema hakata ja rääkima oma mõtetest ja tunnetest? Samas oli ju tema see, kes otsustas minu juurest lahkuda. Ja viimane kord teda nähes ma tundsin, et tema tunded minu vastu on olemas aga kuidagimoodi on see naine ikkagi meie vahel.
Tänud, kes viitsid selle jutu läbi lugeda ja tagasidet ootama jäädes
Kirjutate, et olete koos olnud ligi kolm aastat. Paarisuhe loksubki paika umbes 2–2,5 aasta jooksul, mille sees toimub sobitumine teineteisega, paika saavad suhtereeglid ja paarile omane koosolemise viis. Niisiis on teilgi ideaalide ja esmase põnevuse aeg otsa on saanud ja mängu on tulnud n-ö tõeline suhe. Sellesse murdekohta jõudmine võib olla ka hirmutav (on see tõesti kogu eluks? jääb see püsima? äkki on kuskil veel keegi parem?) ning tegu ongi äärmiselt olulise otsusega: kas jääda kokku või minna lahku ning alustada kõike uuesti kellegi teisega.
Nii et osaliselt või teie poolt kirjeldatut vaadelda kui omamoodi tõe hetke suhetes, kus peaks selguma, kas suudate oma asjad selgeks rääkida ja mis eriti tähtis - teineteist aktsepteerida nendena, kes tegelikult olete. See on suur küsimus iga paari ees ning need, kes selle reaalsusega edukalt toime tulevad, jõuavad armastusfaasi, mis on armumisest emotsionaalselt sügavam ja küpsem.
Isiksuslik küpsus on suhte juures samuti oluline. Inimesed arenevad erineva kiirusega, teoorias ettenähtud arengustaadiumid ei pruugi kehtida igaühe kohta. Kuid üldisemaid piirjooni võiks teada, 24-aastane inimene loetakse olevat hilise puberteediea lõpus, palju olulist on alles pooleli ja kuju võtmas: õppimine, erialavalik, lõplik lahkumine päritoluperekonnast, oma suhtevõrgustiku väljakujunemine, partneriotsingud ja „selle õige“ leidmine.
Ühtki elutähtsat otsust ei tohiks teha ülejala, seega on järelemõtlemine ses olukorras omal kohal. Ja kui mõtlemise ja pausi tulemusena sünnib ka otsus lahku minna, ega siis olegi palju teha, sest kui üks tahab teise juurest kindlasti ära minna, on vähe võimalusi leppimiseks, ja selgeks teha siin enamasti midagi ei anna. Ent segane olukord võib saada veidi selgem, kui teineteist kuulaksite ja saaksite ausalt rääkida sellest „kuhu on koer maetud“.
Suhte õnnestumiseks ja toimimiseks on igal juhul vaja pingutusi – et teineteisega sobituda ja kohaneda. Väsitavate ja mõttetute nõudmiste esitamine partnerile, teise pingutuste alahindamine ja enda pingutuste ülehindamine võib luua pinge, mille lahendamata jätmine teeb haiget ja toob pettumusi. Kui pinget ja rahulolematust saab liialt palju, kustub lõpuks ka armastus. On tagantjärele tarkus, et nende seas, kes lõpuks pettunult lahku lähevad (või lihtsalt võõrduvad), harrastatakse kestvat pimesikumängu selle asemel, et proovida midagi teisti teha, haigettegev või ebameeldiv asi jutuks võtta ja rääkida oma tunnetest toimuva kohta. Suhe koosneb alati vähemalt kahest inimesest. Ikka on mõlemal oma osa, partnerite käitumine on vastastikku tingitud. Seetõttu on oluline mõelda ka seda, mis teie enda käitumises on sellist, mis võinuks viia praeguse olukorrani.
Parim viis oma suhtes selgusele jõudmiseks on oma tunnetest ja mõtetest teisele rääkida, näidates talle valmidust ka tema omi kuulata ja mõista. See ei pruugi olla nii lihtne. Kuid katsetada ikkagi võiks. Kui teil on suhtepaus, siis saate ka teie seda aega kasutada mõtlemiseks. Milline on elu, mida teie soovite elada? Kas praegune partner pakub teile kõike seda, mida lähisuhtelt ootate? Milline võiks olla teie areng selle mehe kõrval? Suhte areng? Millised on suurimad hirmud? Mis võiks olla kõige toredam?
Ent enne lahkuminekut on ikka oluline rääkida asjad võimalikult selgeks, ikka on võimalus, et kumbki on valmis koos edasi minema, kui tehakse uued kokkulepped ning mõlemad on valmis olema tundlikud teise poole vajaduste vastu. Teilgi on palju küsimusi, kuid sellest pole abi, kui üksipäini pead murrate.
Rasketest ja segastest asjadest rääkimine nõuab kannatlikkust ja läbimõeldust. Kõige parem on püüda vestelda siis, kui mõlemad olete rahulikud, ja hea oleks ka, kui eelnevalt oma peas paika panete, mida tahate öelda: millest tunnete kõige suuremat puudust, mis teis kõige enam häirib, milles näete väljapääsu jmt. Oluline on olla selles jutuajamises nii aus kui võimalik. Ka oskus raske olukorra pinget taluda on siin oluline. Kiirustamine ei pruugi anda head tulemust.
Kui teie otsus on kindel – armastate seda meest ja soovite suhet temaga jätkata – siis nii talle ka öelge. Mõnes mõtte on ju teie olukord parem – teie teate, mida te soovite. Kui hoolite oma partnerist, siis kindlasti olete ka valmis võimaldama seda, mida tal hädasti vaja on – mõtlemisaega. Teie selgus ja kindel olek võivad ka mehes suuremat selgust ja kindlust äratada. Ühesõnaga: kuulake teineteist, rääkige teineteisega, püüdke teineteist mõista. Suhe teise naisega võib olla lihtsalt selle väljendus, mis mehel suhetes teiega puudu jäi, sellestki peaks avameelselt rääkima.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
