Minu mure seisneb selles, et ma ei oska ennast kehtestada, maksma panna. Oma mõtetes teen seda tihti, aga ma ei suuda millegipärast reaalselt seda teha.
Ma olen elukaaslasega koos olnud kuskil 2,5 aastat. Mul on eelmisest suhtest 4-aastane tütar ja praegusest suhtest 1,6 aastane tütar. Esialgu elasime mehe vanemate juures, eelmisel suvel kolisime omaette. Peale kolimist uskusin, et mees saab aru, et ta tahtis peret ja peab olema osavõtlik. Et on vaja reaalselt koos vastutada ja koos lapsi kasvatada. Varem ta käis mustalt juhutöid tegemas. Arvasin, et ta saab aru, et peab püsivalt ametlikult tööle minema, aga ta vist arvab, et see läheb mööda. Mina olen emapalga ja toetuste kõrvalt püüdnud kõikvõimalikel viisidel lisaraha teenida ja püsivat tööd leida, mis tööaja poolest laste kõrvalt sobiks. Mulle nagu tundub, et ma tema arvates peaksingi üksi kogu meie peret ülal pidama ja kodus ka kõik ise ära tegema.
Ma tunnen, et see hakkab minu elujõudu välja imema. Olen püüdnud talle asju selgitada, ka ta ema on püüdnud, aga ta nagu ei kuulakski kedagi. Lastega kodus ta ka olla ei taha.
Kuidas ma saaksin oma blokeeringust üle ja õpiksin enda eest seisma? Seda enesekehtestamist pean silmas ka muudes suhetes(töösuhted jms) mitte ainult kodus.
Ma saan teie kirjast aru, et kogete aina rohkem, et suurem osa vastutusest on teie õlgadel ning soovite seda muuta. Olete püüdnud selgitada ja samuti teie ämm, kuid see ei ole aidanud. Tunnete vajadust õppida paremini enda eest seisma.
Enda eest seismise esimene samm on enda vajaduste ja tunnete teadvustamine. Kui teate, mida vajate, siis on lihtsam ka enda eest seista. Enesekehtestamine on eneseväljendamise üks võimalus. Endale olulistest asjadest (tähelepanekutest, mõtetest, tunnetest, vajadustest) on võimalik rääkida erineval moel, kuid on üks oluline tegevus, ilma milleta ükski eneseväljendamine ei toimi, on kuulamine. Selleks, et teie mõtted jõuaksid sinna, kuhu te soovite, tuleb aidata avada see koht. Kui tahate, et teie mees teid tõesti kuulaks, on vaja, et ta avaneks. Inimesed avanevad, kui nad tunnevad end turvaliselt. Emotsionaalne turvalisus tähendab aktsepteerimist ja empaatiat. Oluline on, et teine tunneks, et teda püütakse mõista just sellisena nagu ta on. Vältida tasub hinnanguid, etteheiteid, sildistamist, kriitikat jne.
Teise inimese mõista püüdmine ei tähenda seda, et te enda vajadustes peaksite järeleandmisi tegema. Igas abielus tuleb ette aegu, kus vanal viisil enam ei saa ega jaksa ning siis on vaja mõlemal partneril rääkida oma ootustest ja otsida mõlema vajadustele sobivaid lahendusi. Hea, kui saaksite võtta aega ja lapsed kellegi hoida anda ning rahulikult kuulata teineteise vajadusi. Enne lahenduste otsimist tasuks lihtsalt rääkida vajadustest ja tunnetest seni, kuni mõlemad tunnevad, et nad on teise poolt kuuldud ja mõistetud. Alles seejärel tasub lahendusi otsima hakata. Ka mehe jaoks võib olla vastutus hirmutav ning sel juhul on hea, kui ta saab sellest turvaliselt rääkida.
Vahel on abiks ka pereterapeudi poole pöördumine, et vaadata, kuidas selline muster peres töötab ja kuidas seda muuta. Pereterapeudid töötavad ka meie perekeskuses. Pereterapeutide Ühingu kodulehelt on võimalik üle Eesti töötavate pereterapeutide kontakte leida.
Mul on tunne, et olen omadega üsna puntras. Mu meeleolud kõiguvad. Elan oma muresid laste peale välja ja pärast nutan, et käitusin nendega halvasti. Mulle teeb haiget ka see, et lapsed mind ei kuula. Mees ei räägi mulle oma mõtetest ja vajadustest ka siis kui ma küsin. Intiimsust on meie suhtes ka väga vähe juba mitu kuud. Ma olen üritanud talle läheneda, aga sellest enamasti ei tule ka miagi välja. Alkohol on tema elus oluline ja paistab, et ta ei tahagi selle tarbimist piirata. Tema jutt on ka tihtipeale selline, et ei saa aru, kas teeb nalja või mõtleb tõsiselt. Tööle minekust ta räägib, aga tegudega eriti ei edene.
Ma ei tea, mida ma tegema peaks. Ma olen ilmselt muretsemise ja stressiga ennast ära kurnanud. Tahan tagasi endiseks rõõmsaks ja rahulikuks inimeseks saada, kes ei karju laste peale ning kes ei lähe iga pisiasja peale endast välja
Teist inimest muuta ega tegutsema panna ei ole tõepoolest võimalik. Iga inimese sees on võime teha valikuid ja isegi, kui tundub, et inimene ei tee midagi, siis on ka see tema valik. Tõsi, vahel on pinged nii suured, et tegutseda ongi raske. Täiskasvanud inimese võimuses on iseendale abi otsida. Saan aru, et teie mees maandab pingeid alkoholi abil ning pere eest vastutuse võtmine on tema jaoks hetkel liiga raske. Teie ei saa küll panna oma meest teisiti käituma, kuid saate valida, mida ise antud olukorraga peale hakata. Te märkate, et kannatama hakkavad lapsed, kuna te olete ärritunud ja elate end laste peal välja. See on väga hea, et te teadvustate oma pinge maandamise viisi, sest sel juhul saate midagi ette võtta, et see pikalt ei korduks.
Rõõm ja rahulolu tekivad siis, kui meie olulised vajadused on piisavalt rahuldatud või kui vähendame oma ootusi. Seega on rõõmu kogemiseks vaja leida endas jõudu, et kas muuta oma elu või leppida olukorraga. Abi küsimine on aga alati tugevuse märk ja seda võib teha mõlemal juhul. Kui tunnete, et pingeid on palju ja vajate abi, siis on võimalik otsida nõustaja. Nõustajaga rääkides on teil võimalik enda jaoks olukord selgemaks mõelda ja valida, milliseid otsuseid ja edasisi samme oleks teil enda jaoks kõige mõistlikum teha. Lõpuks otsustate ju ikka teie ise, kellega koos tahate või ei taha oma elus elada. Enda vajaduste kuulamine ja tõsiselt võtmine on väga olulised, sest kui te enda eest ei hoolitse (ka emotsionaalselt), siis ei ole teil ka jaksu laste eest hoolitseda, kes teid ju vajavad. Nõustajad leiate meie kodulehelt. On olemas ka tasuta abi võimalusi, millest on valik ka meie kodulehel üleval - http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/toetavad-asutused/
Aitäh, et siia kirjutate ega jäta ennast üksi!
