Kuidas on võimalik oma meest masendusest välja tuua? pidevad tujulangused-tõusud ja mõõnad, hakkavad tõsiselt väsitama. Tahaks talle lihtsalt lajatada ja öelda, et ärgaku üles ja tegutsegu, aga mulle tundub, et ega see vist ei aitaks....pidevalt on jutt, et ükskõik mida ta ka ei teeks, teeb ta seda valesti (just tööga seotud), et ta ei oska ja ei saa....tean ise, et ta oleks palju enamaks võimaline oma elus, aga see, et ta nii kuradima masendunud on ei lase tal elus mitte midagi korda saata! ja ma ei tea enam mida temaga peale hakata. psühholoogi juurde keeldub ta minemast!
Depressioon on haiguslik seisund ja siin ei ole kahjuks abi üleskutsetest võtta asju positiivsemalt ja mitte olla „nii kuradima masendunud“ nagu te kirjutate.
Depressioon on üks inimlikke viise reageerida kestvale, liiga raskele ja suurt pinget kaasatoovale olukorrale. Omal moel on depressioon valiku tulemus: kui on liiga raske, liiga palju lahendamatut, liiga palju tundeid, millega ei oska midagi peale hakata, siis võib depressioonist saada eluviis.
Sellest kaitselisest blokaadilaadsest olukorrast ongi raske välja tulla, kuid see on kindlasti võimalik, kui inimene ise väga tahab – depressioon on ravitav. Teie kirjutate, et mees ei ole nõus abi küsima. Vägisi ei saa midagi. Teil ei ole võimalik oma meest masendusest välja tuua, kui ta seda ise ei soovi. Vahel on olukord inimese jaoks nii raske, et kergem tundub olla masendunud (st keelduda tundmast, analüüsimast, väljapääsu otsimast), kui sellega tegelda. Loomulikult on teil lähedase inimesena raske seda pealt vaadata. Ehk peaks kõigepealt püüdma aru saada, millist abi mees on nõus vastu võtma. Siin on abi tähelepanelikust ja empaatilisest kuulamisest, nõuanded, arvamused jms jätke tagapaanile, lihtsalt kuulake. Teinekord on inimese sees väga palju pinget just seetõttu, et ta tunneb juba pikemat aega, et teda ei kuulata, et tema mõtted, arvamused, tunded ei lähe kellelegi korda.
Kirja järgi on raske aru saada, kui tõsine on mehe seisund. Äkki on mees siiski nõus minema psühhiaatri vastuvõtule? Arst otsustab vastavalt seisundi raskusele, kas ravimid on vajalikud. Masendusega kaasnevad muutused organismi keemilistes protsessides ja on olukordi, mil vaid ravimid saavad neid tasakaalustada. Tabletti ei maksa karta – kaasaegsed antidepressandid on äärmiselt täpselt suunatud mõjuga ega sega igapäevaelu toimetulekut. Kui ajukeemia on suure mure ja pinge sees omadega pisut sassi läinud, saab selle rohtude abil taas paika. Ent loomulikult pole ainult tabletist abi, tuleb väga tõsiselt tegelda sellega, mis on viinud teie mehe selle olukorrani.
Mõnikord inimesed säilitavad oma probleeme selleks, et vältida mingeid tegevusi või elumuutusi. Võib näiteks olla, et mehe depressiivsus aitab tal vältida mingeid otsuseid, tegevusi või muutuste tegemist. Teinekord on alahoitav seisund justkui kaitse või põgenemine elu väljakutsete eest. Juhtub ka, et depressioonist saab n-ö kolmas liige lähisuhtes, st depressioon kuulub suhtemustrisse. Probleemidki ju seovad inimesi. Võib tekkida mõtteviis, et suhe ei ole enam nii lähedane, kui pole probleeme, mida arutada.
Mõelge, millised on jututeemad teie suhtes. Kui põhiliselt räägite depressioonist ja kuidas sellest jagu saada, kui olete alati kohal, kui temal on raskem, siis võib ka see soodustada probleemi jätkumist. Ehk oleks hea ka mõelda selles võtmes: kui teid ei segaks mehe depressioon, mis segaks siis? Vahel juhtub, et üks probleem tekib selleks, et varjata mõnda muud probleemi, millega aga miskipärast otse tegelda ei saa. Ehk on mees nõus koos teiega paarinõustamisele tulema? Seda ettepanekut tehes saate pool probleemist endale võtta, äkki on nii mehel lihtsam abi järele tulla?
olen ka ise raskekujulise depressiooni läbi teinud ja selle vastu võidelnud. seega tean, mida see tunne tähendab ja seda enam on valus näha oma meest sellises olukorras. Minul ei olnud abi, olin mina ise. Sellepärast tahangi teda kuidagi aidata, aga ma enam ei oska. tean, et sellest välja tulemiseks peab seda ise tahtma, ise sellega enamuse ajast tegelema, kuid selles asi ongi, et ta ei taha....õigemini, ta ei tunnista ega saa aru et tal mingi probleem on. tema arvates on tal kõik ok, kuigi ise analüüsib vahest, et miks ta küll nii imelik on, et äkki on tal midagi viga....
kardan lihtsalt et tema depressiivsus haarab ka mind taas ühel hetkel endaga kaasa ja seda ma enam üle ei elaks! kas siis tõesti, kui armastatud inimene on nii sees omadega, aitab vahest vaid lahti laskmine ning oma teed minemine?!
Näha pealt lähedase inimese kannatusi ei ole tõesti kerge, ning tunded on nakkavad - seegi on tõsi. Ent lähisuhte üks olulisi ülesandeid ju ongi teineteise toetamine, oma elu jagamine nii heas kui ka halvas. Nagu te isegi enda kogemusest teate: vägisi midagi ei saa. Kui mees ei tunnista oma haigust ja keeldub abist, siis polegi teil suurt midagi muud teha, kui anda mehele selgeid endakohaseid sõnumeid selle kohta, mida selles olukorras tunnete ja mõtlete teie. Seesuguste survevabade ja teisele ruumijätvate sõnumite mõte on: mina tajun sind sellisena ja arvan, et selles olukorras oleks kohane ette võtta seda ja seda; mind paneb muretsema, kui ma näen sind tegemas-olemas-käitumas nii ja nii, ma kardan, et võib juhtuda see ja see, minu ettepanek on, et võiks teha nii ja nii. Sedalaadi sõnumite mõte on ka see, et näitate mehele, et olete tema jaoks olemas, valmis kuulama ja aitama, ka ootama oma kuulamise ja aitamisega seni, kui tema selleks valmis on.
Teile on ses olukorras hädavajalik tegelda iseenda regulatsiooniga, mitte lasta ennast nakatada teise tunnetest, seista enda vajaduste eest: käia väljas, otsida maandust jalutamise, sportimise, suhtlemise, lemmiktegevuste jms kaudu. Ehk õnnestub ka mees mõnesse nimatatud tegevusse kaasata? Lihtsalt et ... mulle meeldiks, kui sa ka mere äärde jalutama tuleks... Püüdke olla toetav ja kohal, kuid ärge muutuge ülemuretsevaks. Negatiivse pinge talumise oskus tuleb kasuks, kõige lihtsamalt öeldes on see oskus endale öelda: jah, praegu on väga raske, kuid ma tegelen sellega ja püüan toime tulla, ühtlasi meeles hoides, et ka kõige raskem olukord saab ükskord mööda.
Kooselu on ikka vabatahtlik akt. Kui tunnete, et see olukord on teile tõesti nii võimatult raske, et parim lahendus olukorrale tundub suhtest lahkuda, siis teil on mõistagi valik ka seda teha.
