Oleme abikaasaga koos elanud 13 aastat ja meil on kolm eelteismelist last. Esimesed kooselu aastat möödusid kiiresti ja kirglikult, kuid siis saabus argipäev. Pühendasin end liigselt lastele ja tööle ning abikaasa jaoks jäi tähelepanu väheks. Ka ei jaksanud ma sageli seksida ega enda armastust muul kombel välja näidata. Abikaasa kannatas pikalt, üle 7 aasta. Siis tuli talle sobiv pakkumine ja ta alustas kõrvalsuhet. Armuke jäi rasedaks ja minu abikaasal tekkis hirm oma pere kaotamise pärast. Ta käis selgeltnägija juures ja tunnistas mulle pooltõe. St lapse saamine jäeti mainimata. Nutsin nädalaid ja siis otsustasin, et kõik väärivad veel ühte võimalust. Andsin meile võimaluse. Püüdsin olla parem naine, voodis aktiivsem, rohkem välja näidata oma tundeid ja olla siiras. Tundus, et ka abikaasa vastas samaga ja ütles mulle, et kõrvalsuhe on lõpetatud. Elu läks edasi, tundus et paremini kui varem. Selle aasta esimese päeva õhtul aga sain kogemata teada palju uusi fakte. Abikaasal oli lausa kaks kõrvalsuhet, neist ühes on sündimas laps. Abikaasa jätkas valetamist ja palus mul jääda, ähvardas enesetapuga vastasel korral. Ka lapsed nägig seda draamat pealt ja olid shokis. Päevavalgele tuli üha uusi ja uusi valesid. Selgus ka, et pärast suvist ülestunnistust kõrvalsuhteid ei lõpetatud vaid jätkati petmist. Ma ei märganud midagi. Närune tunne on. Olen justkui mustas augus, kust väljapääsu ei ole.
Kas mul on mõtet jätkata kooselu oma mehega? Kas sellest olukorrast on võimalik võitjana väljuda? Meie lapsed ju vajavad isa ja mees väidab, et ta on meid valinud ja on seekord oma otsuses kindel. Palub veel vaid seda ühte võimalust. Kui siiras olla, siis ka mina armastan teda, kui taolistel tingimustel ma temaga kindlasti elada ei suuda. Ja valedele ning petmisele kooselu üles ehitada ei taha.
Palun andke nõu. Palun aidake.
Lastega perekonnas on mehel ja naisel vähemalt kaks suhtetasandit – paarisuhe ja vanemlik suhe. Mõlemad tasandid on olulised ning mõlemad vajavad pidevat hoolt ja toitmist. On loomulik, et väikeste lastega peres muutub vanemlik roll tähtsamaks, kuna see on uus, vastutusrikas, tundmatu ning antakse endast parim, et luua lastele hea keskkond kasvamiseks. Tihti unustatakse paarisuhte eest hoolitsemine ära. Aja nappuse ja väsimuse tõttu asetatakse lapsed perekonnas esimesele kohale, lootuses, et lapsed on ju tähtsad mõlemale ja küll paarisuhe püsib iseenesest. Paljud paarid märkavad ühel hetkel, kui lapsed on juba pisut suuremad, et üksteisest mööda elamine on muutunud harjumuseks, kuid inimlik vajadus läheduse järele on ju olemas. Kuna inimesed ei teadvuste sel viisil suhete arengut, siis tekivadki kõrvalsuhted. Tihti võib olla igatsus oma partneri suhtes, kuid temani ei osata enam jõuda. Uue inimesega läheduse loomine tundub lihtsam, kuid see ei pruugi olla samuti püsiv. Iga suhe vajab pühendumist ning lähedus võib muutuda suuremaks, kui minnakse edukalt ka kriisidest läbi, mis nõuab kannatlikkust, häid suhtlemisoskusi ja oma südame kuulamist.
Saan aru, teie suhe on midagi sarnast läbi elanud ning nüüd olete kohas, mis on valus ja pime ning millest tahaks ruttu kuidagi välja pääseda. Teie vahel on armastust ja soovi koos jätkata. Samas olete haiget saanud, kogenud petmist ja ebasiirust ning raske on jälle usaldama hakata. Toenäoliselt on ka teie mees kogenud, et mingid vajadused on teie suhtes jäänud rahuldamata (seksuaalsus, tunnustus, tähelepanu jne) jäänud ning ta on kogenud, et kõrvalsuhetes ta saab seda kõike lihtsamini.
Saan aru, et te mõlemad soovite tegelikult leida võimalust, et suhe hakkaks toimima ja pere jääks kokku. Selleks, et perekond saaks normaalselt toimida, peab nii mees kui naine kogema, et tema vajadused saavad selles suhtes piisavalt rahuldatud. Vajadustest on tihti raske rääkida, kuna enda avamine muudab haavatavaks. Paljud inimesed polegi harjunud oma vajadusi teadvustama, rääkimata nende väljendamisest. Paarisuhte püsimise eelduseks inimesed julgeksid väljendada hinnangute asemel oma pärisvajadusi, julgeksid rääkida tunnetest ning aktsepteeriksid teist inimest nii nagu ta on. Oluline on aktsepteerida ka eriarvamusi ning julgeda jäädagi mõnes küsimuses eriarvamusele. Äärmiselt oluline on teineteise aktiivne kuulamine ja mõista püüdmine.
Uuesti proovides ei ole mõtet jätkata vanal viisil. Tasub otsida uus vaatenurk, kuidas teineteisele ja oma suhtele vaadata. Selleks võib konsulteerida pereterapeudiga või lugeda vastavaid raamatuid („Sinuga siin ja praegu“ K.M. ja L. Junkkarid, „Teekond soovitud armastuseni" H. Hendrix, „Suhete alkeemia“ V.Saat jne.). On võimalik osaleda koos ka PREP-paarisuhtekoolitusel, kus saab arendada oma suhtlemisoskuseid ning kus räägitakse erinevatel olulistel teemadel – andestamine, pühendumine, vaba aeg, seksuaalsus ja sensuaalsus, konfliktide varjatud teemad jne. Lisaks on võimalik ka osaleda Imago suhtetöö kursustel, kus on samuti võimalik võtta aega ja tegeleda oma suhtega. Pettumistest ülesaamine võtabki aega ning seda ei tasu teha kiirustades. Suhe ei muutu heaks päevapealt, kuid võib areneda ja muutuda lähedaseks ja turvaliseks.
Kokkuvõtteks ütlen, et teie mees jääb teie laste isaks ka siis, kui peaksite lõpetama oma paarisuhte. Vanemlik suhe peab ikka alles jääma. Saan aru, et vanemlikus suhtes hakkab teie mees olema veel ühe naisega, kellega ta saab lapse. Vanemlik suhe on seotud laste eest hoolitsemise ja vastutamisega. Küsimus on aga selles, kas te olete huvitatud ja valmis looma oma mehega uuesti paarisuhte. Hea paarisuhe eeldab vastastikku avatust, austust, armastust ja pühendumist ka siis, kui on raske. Kas teie mees soovib lõpetada kõrvalpaarisuhted ja julgeb olla teiega avatud kõigi oma vajaduste ja tunnetega, mis tal selle otsuse tegemisega kaasnevad? Ja väga oluline on küsida teil enda käest, millised on tegelikult teie vajadused. Mida ootate teie isiklikult paarisuhtest? Mida vajate naisena? Kas saate olla oma vajadustega avatud oma mehele? Kas teie olete nõus liikuma andestamise poole ning leppima, et teie suhte kriisil on tagajärjed, mida enam olematuks ei tee? Kas aktsepteerite oma mehe uut last ning soovite lasta oma armastusel laieneda ning võtta oma mees tagasi oma südamesse? Tähtis on olla aus endaga ning väljendad seda teineteisele ning kuulata ka teist poolt. Peale ausaid vestlusi on võimalik otsustada, kas tahate veel endale võimaluse anda. Kui otsustate veel proovida, siis tasub koos otsustada, mida te muuta soovite ning millest inspiratsiooni otsida, et mitte vanal viisil jätkata.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
