Meil oli eriline suhe,armastus lõi puhkele esimesest silmapilgust ja kõik arenes kiiresti.Juba varsti kolisime kokku ja nautisime koosolemist.Kõik oli imeline,kuni päevani kus hakkas tekkima erimeelsusi.Need muudkui süvenesid.Kõik oli äkki korrast ära.Mul on ka kaks last.Poeg 15 ja tütar 10.Lapsed suhtusid temasse hästi.Temale aga ei mahtunud hinge minu suhted oma pojaga,kes vajas mind võib-olla rohkem just nüüd,sest ta on praegu teismeline ja tema käitumine ja kooliasjade sujumine andis soovida.Mõni päev enne jõule jättis ta mind maha,ütles põhjenduseks,et me ei mahu siia katuse alla ära jatema tahab,et ma saan olla lastega.Olen terve elu pühendanud lastele ja vajasin natuke hellust ja armastust oma isiklikku ellu,kuid ta kahjuks ei mõistnud seda.
Ta väidab,et sel hooajal ta tagasi ei tule ja pühendab end tööle.
Mida teha kas teda uskuda ja loota,et suhe paraneb või jätta kõik ja eluga edasi minna.Ta tegi mulle meeletult haiget,kuid ma siiski armastan teda.
See on kurb suhtelugu ja täiesti mõistetav, et saite haiget. Kindalasti rikub meelerahu ka teadmatus , nõutus - päris hästi ei ole selge, mis siis õieti juhtus ja kas ikka on nii, et peaksite valima kas lapsed või mees. Hea suhe võimaldaks ju ühitada seda, mis on teile tähtis ja mida mees vajab. Kuigi ei saa põgusa kirjelduse alusel väita midagi kindlalt, võib vaid oletada, et meest miski häiris, ta ei tundnud end pereliikmena hästi. Võimalik, et ta väljendas oma vajadusi seeläbi, et arvustas teie suhteid pojaga. Kaudselt andis ta teada oma rahulolematusest suhetega, olles kriitiline teie suhtes. Vahel on raske rääkida sügavamatest, keerulisematest asjadest ning siis hakatakse norima, arvustama küll pisiasjade pärast, tegema etteheiteid teisele või võetakse üle mõni nö „ohutum“ teema. Sageli võimaldab peita tegelikke probleeme, vältida iseendasse vaatamist. Mis ka meest ei häirinud teie ja teie laste suhetes, oleks paarisuhete jaoks vajalik teada, kuidas see meest puudutas, kui teie pühendasite end tema arvates liialt pojale. Jäi ta liialt kõrvale, ei tundnud end väärtustatuna, oleks soovinud rohkem teiega koos olla? Kes teab, kuid praegu näib olevat rääkimata just see, kuidas teie viis tegeleda lastega mõjutas teie suhet mehega, tema enesetunnet, milline mõju see temale oli.
Mida teha aga praegu? Mulle näib, et meelerahu huvides, oleks vaja selgust selles, kas saate praegusest olukorrast ühtmoodi aru – on see järelemõtlemise aega või on teie suhe lõpetatud. Kui suhe ei ole läbi, siis teineteisest eemalolemine võib ju mõneks ajaks vajalik olla, kuid see ei lahenda tekkinud probleeme. Kui teie tunded on endised ja usute suhte toimimisse, siis seda võiks ka mees teada. Edasi on aga tema valik. Et suhe toimiks, selleks on vaja mõlema tahet, mõlema usku selle õnnestumisesse ning mõlema vastutust. Vastutus tähendab ka seda, et mees on valmis tegema midagi, mis aitaks tal end suhetes hästi tundma, teie pereliikmena toimida. Esimene samm olekski rääkida sellest. Et teie suhe toimiks, on vajalik mõlema osalus, mõlema heaolu.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
