Kuna ma kõikidest seikadest rääkima ei hakka, siis kirjeldan mõningaid seikasid, millele sooviksin vastuseid. Usun, et tunnete psühholoogiamaailma piisavalt, et läbi murda minule selgusetuks jäänud olukorrad. Teemaks minu exmees.
Minu õde pettis oma meest ja nad läksid lahku. Minu õe mees ja minu eksmees on sõbrad. Meie suhe oli täiesti rahuldavas(heas) seisus. Võis öelda, et olin rahul, kõik oli hästi. Ja siis pärast seda, kui see petmine välja tuli, muutus minu suhe kaaslasega päevapealt. Ta ütles mulle:"et sa ei sobi mulle enam naiseks, peaksid abi otsima, et ma üldse sinuga suhtes võiksin edasi olla ja et meil voolab sama veri sees(minu õega)!" Olin kui puuga pähe saanud ja loomulikult nutsin pärast seda südamest, sest minust oli üleöö saanud naine, kes ei sobinud sellepärast, et mu õde pettis oma meest. Naisest, kes pole mitte kunagi andnud selleks põhjust ja kes mitte kunagi ei teeks seda. See asi läks nii kaugele, et iga päevaga muutus asi aina hullemaks, ta käitus minuga halvasti, provotseeris, ütles:" et vaata "x" ka pingutas ja vaata mis juhtus" ja seda lauset pidin ma iga päev kuulama. Asi läks nii kaugele, et ta lihtsalt sõi mind sellest suhtest välja ja läks muidugi teise juurde, seda siis tema jutu järgi, et tutvusid alles pärast meie lahkuminekut, mis toimus üllatavalt ruttu. Mainisin selle ka igaks juhuks ära, sest äkki on omavahel mingi seos, võimalik, et mitte.
Ja siit mõned küsimused. Millest tuleb selline käitumine, et inimene hakkab hindama sind kellegi teise järgi? Millest tuleb see, et inimene ei tunnista end selles süüdi, et ei saa aru kuhu see kõik jõudis selle ühe petmise pärast, petmise pärast mis ei puutunud ju üldsegi meisse ja mis teda sedasi negatiivselt mõjutas?. Siin on kindlasti tegemist kõrgema psühholoogiaga, sest ma ise ei tuleks iialgi selle peale, et hinnata oma kaaslast või ükskõik keda, kellegi teise tehtud eksmimuste põhjal.
Üks teema on veel, mis minu jaoks on ka pisut arusaamatu(haiglane). Ma olevat armukade ja mitte armukade naiste peale, vaid tema pere peale. See on asi, milles mul ei ole õnnestunud teda ümber veenda, Kust ta neid armukadedus teemasid võtab, pole ma senini aru saanud, aga koguaeg olen tema pere peale armukade- on see siis isa, õde või kes iganes. Küll kahtlustan selles ebanormaalses süüdistamises ema, sest tema ema on mulle sarnaseid sisuga loenguid pidanud, mis lauseehituselt on täpselt samad mu eksiga. Lihtne näide minu "armukadedusest".
Isa(tema) ja minu ex tahavad hommikul kalale minna, kuigi meil olid algselt teised plaanid. Andsin oma nõusoleku, aga kompromissina ütlesin, et selleks kellajaks on tagasi. Mees oli oma isaga terve päeva merel ja muidugi õigeks ajaks tagasi ei tulnud. Loomulikult tuli sellest tüli, sest mina kompromissina tulin talle vastu, ootasin teda ja tema vilistas selle peale. Ja jutu point on et, ma olevat tema isa peale armukade.
Ma ei tea, kas Te olete kunagi tundud sellist tunnest, kus teist tahetakse teha hullu, ajada hulluks? Olete terve elu (enda arvates) täitsa normaalne inimene olnud, ja siis lihtsalt keegi tuleb teie juurde sellise jutuga, süüdistab teid asjades, mis pole kordagi teie peast läbi käinud, te poleks ise isegi selliste asjade peale tulnud, aga näed, see teine inimene teab täpselt, et mõtlesite nii ja käitusite ka sellepärast sedasi. Et ükskõik kui hästi ma ka ei käituks, kui truu ja aus ma ka ei oleks, näeb ta mind koguaeg halvas valguses, sellisena, kes ma tegelikult pole. Julgelt oma mõtteid välja öeldes, ütleksin, et see on haiglane, aga millest see kõik tuleb ja kas sellist inimest on võimalik psühholoogi abiga aidata, või üldse kuidagi aidata? Isegi praegu neid ridu kirjutades, tunnen nende päevade negatiivset hõngu ja seda, et olen hulluks minemas, selliste absurdsete mõtteavalduste peale, milles ta mind süüdistas/süüdistab. Sooviksin Teie nõu nende lühikeste kirjelduste põhjal, mis ma tõin, sest lisaks minu arvamusele, kuulsin täna esimest korda, et nii mõnedki inimesed arvavad, et kuskiltmaalt ei ole tal "katusel" kõik korras, et kohati on tegemist haigasliku käitumisega. Aidake palun mul mõista teda, äkki on tal jäänud emaarmastusest vajaka või on teda miskitmoodi julmalt petetud. ära kasutatud, või on lastetoast jäänud midagi puudu, sest kuskilt saavad ju kõik asjad alguse.
Olete suures segaduses ja otsite seletusi mehe muutunud suhtumisele teisse. Seda on üsna rakse uskuda, et enne oli teie suhe hea ja pärast õe lahkuminekut oma mehest, hakkas ka teie suhe allamänge minema. Kui sarnased kaks õde-venda ka ei oleks, ei ole keegi vastutav teise käitumise ees. Seetõttu mõistan kuivõrd ebaõiglastena näivad teile mehe süüdistused.
Kas võib olla, et mõned mehe arusaamad, hoiakud oli varjul, polnud võimalust avalduda või ei tahtnud te näha suhetes rahulolematuse märke? Inimesed ei muutu üleöö, küll aga võivad sündmused muuta suhetes toimuvat. Aga kuidas suutis teiste suhetes toimuv nii otseselt kahjustada teie suhet? Pigem oletan, et vähemasti mõned eeldused muutuseks pidid olema ka teie suhetes.
Oli teil varasemalt kogemusi, kuidas räägite teineteisega erimeelsustest, oma suhetest, kas oli teie suhetes piisavalt avatust, usaldust ja turvalisust? Kas võis olla, et mees ei saanud, osanud otse ja asjakohaselt väljendada oma rahulolematust, mõnd pettumust, soovide mittetäitumist vms, selleks oli vaja ajendit, põhjust, et läbi selle tegeleda teie vaheliste probleemidega, kuid kahetsusväärselt on see täieti ebakonstruktiivne. See ei pruugi olla üldse pahatahtlikkus, kasu ei ole mingil määral süüdlase tuvastamisest, kellegi haigeks või hulluks tunnistamisest. Küllap siin on tegemist ka vähese teadlikkusega iseendas toimuvast, enda õnnelikuna tundmise eest teisele vastutuse omistamises, suutmatus olla kontaktis oma ehedate tunnetega. Kuigi see on vaid oletus, võib näha mehe provotseerimiste taga taotlust; ja seda pigem ebateadlikult, kutsuda esile teie reageerinuid, mis annaksid alust teha teile etteheiteid, distantseerida end vastutusest suhte toimimise eest, näha end paremana vms. Samas on ka teie valik, kuidas reageerite tema provotseerimistele. Kui vastu ründate, omakorda teda süüdistate, siis jääte vastastikku pingeid üles kütma ning sügavamad põhjused, mis suhet õõnestavad, jäävad avamata. Mõlemad saate haiget, püüate end kaitsta selle eest ja usaldus kaob.
Sageli on keeruline rääkida oma vajadustest, sellest, mis on tähtis, lihtsam näib rääkida nõudmiste kelles. Nii võis olla kui seadsite mehele piirangu, mis kell ta peab kodus tagasi olema. Tema sellist enese piiramist teie poolt ei aktsepteerinud. Seda võib vaadelda ka vastastikuseks võimuvõitluseks, kes jääb peale, kes alla. Palju olulisem suhetes on rääkida näiteks sellest, kui tähtis on mulle, et saaksin sinuga koos olla, midagi koos teha ning seetõttu on mulle oluline, et tuleksid varakult koju. Mees tuleb koju, täidab naise soovi, kui ka tema ise tahab olla koos, teha naisele heameelt ning kojutulek ei ole kauplemiseks.
Loodan, et usute, et te ei hull ega haige üksnes seetõttu, et te ei mõista mehe süüdistusi. Kirjeldate olukordi, kus mees on käitunud teile arusaamatult, omistanud teile kavatsusi, mõtteviise, mille peale teie ise ei tule (oli seda ka varem?). Te ei pea kellelegi tõestama, et te ei ole armukade või ei mõtle nii nagu teine arvab. See, kuidas keegi mõtleb, teistest arvab, oleneb ikka mõtlejast endast. Tähenduste andmine teiste kavatsustele, käitumistele on alati libe tee ning palju olulisem on rääkida enese nimel ja võimaldada ka teisel enda eest rääkida.
Kui teid on jäänud vaevama, mis teie suhetega juhtus, soovite mõista mehe käitumisi, ütlemisi, siis on tema ise see, kes saab vastata. Seda ei saa ükski spetsialist tema eest ega tema kohta teha. Kui küsite, kuidas saaks psühholoog teda aidata, siis jälle kehtib see, et tema ise peaks tahtma selgust luua, kui ta ise tunnetaks, et vajab abi, siis saab aidata.
Suhte purunemisel on kaks osapoolt ja suhte loomiseks, taastamiseks, hoidmiseks on vaja kahe soovi. Kui teie andsite oma parima ja tunnete, et mees käitus teiega lubamatult, ebaõiglaselt, teid solvavalt, püüdmata teid mõista, otsustades teie eest, mida mõtlete ja tunnete, siis saate talle vaid väljendada seda, mida see teile tähendab, kuidas mõjub , mida sellest arvate ja mida tunnete, seega rääkida vaid enda nimel. Edasi on tema valik ja vastutus oma sõnade ja tegude eest. Teie valik on see, millist suhet soovite.
