Tere! Meil on peres 2-aastane laps ja tegelikult hakkasid huvi seksi vastu hääbuma juba aasta enne tema sündi. Lihtsalt tekkis argipäev, koristamine, söögitegemine, töö ja tunded hakkasid vaikselt kaduma. Veelgi süvenes see asi peale lapse sündi. Lapsega tegelesin peamiselt mina, jah, mees ka aitas, aga pigem minu palumise peale. Nüüd on viimasel ajal iga päev tüli ja ähvardused, et kui mees seksi ei saa (tema jaoks oleks norm iga päev), siis tema leiab omale uue naise, kes seda tahab. Aga mina ei tunne lihsalt enam ennast naisena, sest ma olen ema, tööl pean olema hea spetsialist, kodus koristaja ja kokatädi jne. Järjest rohkem hakkab mulle tunduma, et meil lapsega olekski kahekesi parem, samas tahaks ju, et suhe toimiks nagu kunagi 6 aastat tagasi tutvuse algusaegadel. Paarinõustaja juurde mees ei ole nõus minema. Vot selline kurb lugu ja kas sellest oleks üldse positiivset väljapääsu, ma ei tea.
Ise olen ka selle mõnesmõttes samal määral läbi elanud ja ju see ongi nii et mingi hetk kaob seksi vastu huvi.Seks on justkui kohustus. Ilmselt on see tingitud ju sellest, et laps võtab kogu aja... ka mina ärgitasin meest lapsega rohkem tegelema, aga see oli justkui laveerimine, et sina oskad paremini jne. Sel ajal kui laps 1,5 aastaseks sai oli mees vast paar korda lapse mähkmeid vahetanud ja oma mälus sobrades ei tule mulle meeldegi seda, et mees oleks üksinda läinud ja lapsega jalutanud (magama kussutand õues käruga), et siis mul oleks aega iseendale. See on justnagu paratamatus... või ma ei tea. Ise olen samas seisus nagu sina, ja püüan teha endast olenevalt kõik suhte toimimiseks. Tõttöelda on laps nüüd juba pisut üle 3 ja iseseisvam, et aega leida iseendale ja ka partnerile. Laps on piisavalt armukade ka... aga see on juba eraldi teema. Oma lapsele tahad ju ikka paremat, olla eeskujuks. Usu mind et kui mees ähvardab uue naisega, siis kus sa tead et seda juba ei ole? Minule ütles mees ka et ehitab maja uue osa valmis ja kolib uue naisega sisse, sel hetkel võtsin ma seda kui nalja... enam ei võta. See oli ohumärk, aga mina ei osanud seda mehest välja lugeda kuni siis oma tõehetkeni. Väga raske on olla ema ja tõestada end tööl, aga võta hetkeks aeg maha ja lase isal lapsega toimetada et saaksid iseendaga olla. Mina olen igatahes tänulik oma mehele nende hetkede eest kui sain nö. linna minna, poodi,ükskõik kuhu peaasi kodunt välja. Üks uus avastus on veel, et kui nö. tuulutama lähed, hoiad lastepoodidest, lapsega seonduvast eemale ja keskendud iseenda vajadustele. Kui õige nõuandja ma olen või ei, seda ei oska ma öelda, aga elu ise õpetab.
Seksuaalne rahulolu ei ole ju ainult orgasm, vaid sellest sündiv intiimsuse tunne. Vaatamata sellele, et meeste füsioloogia on teine, ootavad ka nemad intiimsust, ka neil on vaja tunda, et nad on naisega lähedased.
Mina julgustaks teid mõtlema, kuidas saaks olukorda lahendada – ma saan aru, et te igatsete samuti lähedust, kuid mees ei aita, ei osale jne. Naise huvi seksi vastu on võimalik taastekitada, aga keegi peab kuskilt alustama, ja kuna naised tihtipeale väljendavad oma lähisuhte pärast esimesena muret, siis teevad nemad ka sageli avapaugu.
Üks lahendus võiks olla iganädalane date oma mehega. Organiseerige laps kellegi juurde paariks tunniks hoida. Looge igal juhul võimalus kahekesi olemiseks. Andke mehele märku, et te võtate tema muret tõsiselt ja tahate olukorda lahendada. „Kallis, ma saan aru, et me pole viimasel ajal olnud eriti lähedased, kui püüaks koos seda olukorda lahendada? Minul on seksiks vaja, et me saaks olla kahekesti, et me saaks enne käest kinni hoida, teineteisele silma vaadata, natuke rääkida (siin pange oma fantaasia tööle, sest igalühel on seksiks erinevad eeltingimused). Kuidas sulle meeldiks, kui me prooviks alustada näiteks täna (homme, millal iganes, mitte aga nädala või paari pärast)?“
Meil olid küll teised põhjused, aga seksisoovi puudumine või selle ebaregulaarsus ol ka meie abielus suur probleem. Me oleme nüüd paar aastat täiesti teadlikult hoolitsenud selle eest, et meil oleks võimalikult palju kahekesi olemise aega, kus lapsed ei sega meid. Kus me saame rääkida, käest kinni hoida, koos midagi vahvat teha. Samamoodi on meil ka kokku lepitud seksimise ajad – 2x nädalas ning eelmisel päeval me peame hoolitsema ka selle eest, et me saaks seda kahekesi aega natuke, et järgmisel päeval poleks midagi, mis segaks meeli.
See ei ole tegelikult raske, vaid nõuab pisut mõtlemist, loovust ning eelkõige pealehakkamist, sest kui sekselu on regulaarne, siis annab see suhtele väga palju juurde ning armastus ei kao nii lihtsalt.
Teie mure on tõestuseks igivanale tõele, et kõik on muutumises ja iseenesest ei sünni midagi. Lapse sünniga olete astunud oma pereelus uude etappi (õigupoolest juba rasestumise hetkest, mil teid sai kolm). Kui senini oli maailm teie kahe päralt (töö ja igapäevakohustused sinna juurde), siis oli piisavalt aega, et üksteist märgata, teise vajaduste vastu huvi tunda ning ühiselt aega veeta. Teil oli aega olla ka ainult iseendaga ning võimalus saada partnerilt piisavalt tähelepanu, mis on seksuaalelu üheks oluliseks eeltingimuseks. Olulisimaks märksõnaks ongi siin AEG, sest väike uus inimolend võtab oma vanematelt (kui hoolitsejaks on vaid ema, siis temalt veel sellevõrra rohkem) tohutult aega, mis enne oli vaid nende päralt. Paraku ei ole ööpäev pikemaks muutunud ning seda aega lapse jaoks võetakse millegi arvelt. Tihti on seksihuvi kadumise üheks põhjuseks ka tähelepanu ja tunnustuse puudus partneri poolt. Te rabate mitmel rindel, kuid tunnustuse asemel saate vaid mehepoolset rahulolematust tunda.
Vaadates olukorda mehe vaatevinklist, siis on tal tõesti põhjust rahulolematust tunda. Ilmselt ei tunne ta ennast ei kodutöödes ega lapsega toimetades eriti enesekindlalt ning on seetõttu jätnud need kohustused kõik teile, kes te tundute sellega lennates hakkama saavat. Oluline on teil omavahel avatult rääkida, mida kumbki hetkel tunneb ja vajab. Kui mees mõistab, et tema abi on vajalik ning te toetate teda sellega, et annate teada, et ta saab hästi hakkama, siis saate teha kindlasti kokkuleppeid, et teie koormust vähendada. Samuti on oluline leida aega kahekesiolemiseks (eelkirjutajal on mitmeid toredaid mõtteid). Aktiivne seksuaalelu on enesestmõistetav ainult armumise etapis, kui kõik on veel uus, huvitav ja roosades toonides. Edaspidi on see samuti teema, millega tuleb tegeleda. Kõigepealt iseendaga – mida ma ikkagi vajan, mis mind kõige enam eemale tõukab? Selleks, et teisega rääkimine õnnestuks, peab endal olemas olema selge arusaam, mis mind aitaks. Siis saab juba koos mõelda, kuulata seda, mis teise jaoks oluline on ning leida ühisosa. Mida on vaja muuta, kas oleks vaja välist abi (nt. lapsehoidja näol), mis meile mõlemale meeldiks. Abi on sellestki, kui taastada aeg, mil midagi koos teete (nt. mängite tennist, jooksete, vaatate filmi vms.).
Lahkukasvamine algab sellest, et mõlemal on omad kohustused ning kokkupuutepunktid muutuvad harvaks ning on väga argised (kes toob lapse, kes käib poes jne.). Tähtis on seda märgata ja teadlikult leida võimalusi koos olemiseks, ühisteks huvideks ja ettevõtmisteks. Hea uudis on see, et kui mõlemad leiavad piisavalt motivatsiooni, on kõik võimalik. Ühel hetkel leiate, et teie seksuaalelu on hoopis teisel tasemel…
