Minu lugu siis järgmine. See vist on nagu normaalne, et kõik petavad kõike. Uskusin minagi siirast armastust hetkeni, mil avastasin et kõik ei olegi nii roosiline kui võiks. 1,5 aastat petmist sai sel aastal avalikuks ja seda puht juhuse läbi. Peres on kasvamas 3 aastane laps ja see oli põhjuseks miks kaalutlesin et suhet hoida. Teadmine, et mees on olnud kellegi teisega ajab vahel meeletult marru/südame pahaks ja teeb kohutavalt haiget ning on hetki kus mõtlen, et aitab ja lähen edasi... Teine pool oli valmis alustama uut elu kellegi teisega kuid otsustas ikkagi meie kasuks... Lugesin kirju kus selgus, et ta oli valmis kinkima lapse kellegile teisele, ometi omal väike laps kodus. Ma tahan eluga edasi minna ja mul oleks hea meel kui mees ka minu kõrval oleks, aga ikka teeb see minevik haiget, kuigi teada saamisest on möödas 4 kuud. Ma olin valmis, et mees mind petab kusagil kaugel ja see oleks ühekordne eksimus, aga ometi siin kodumaal. Tema töö on selline, et mõned kuud on eemal, siis jälle mõned kuud kodus. Minu küsimus ongi vast selline, et kuidas minna edasi nii, et minevik haiget ei teeks. Oleme omavahel neist asjust rääkinud ja oleme valmis pöörduma abi saamiseks nõustaja poole kui vaja. Ma püüan teha endast olenevalt kõik, et suhe toimima saaks sest 10.aastast suhtest üleöö loobuda ja selg keerata leian ei ole ka õige. Oma lapsele tahan ju ka parimat, et perekond oleks ikka perekond. Kuidas luua taas usalduslik suhe oma partneriga? Kõrvalsuhe tekkis mehel töö juures ja sellest arenes armusuhe... sel ajal olin mina lapsega liiga hõivatud (1.5 aastane oli laps siis) ja intiimelu ka ei toimind, seks oli lihtsalt vastumeelne. Ei heida kõike mehele ette, sest tema ei näinud minus enam seda naist, kes kaunistaks end, kuigi ta ütles et mine välja ja võta aega, aga noh... Vead mis on tehtud neid ju enam muuta ei saa. Mehega sai räägitud üle mis on suhtes lubatud ja mis mitte, ning mis on meie pere väärtused. Kuidas aga saada üle sellest pidevast kontrollimisvajadusest ja hirmust et üks hetk võin taas midagi ebameeldivat avastada? Partner soovib ka eluga edasi minna, unustada tehtu ja mõistab kui ma ikka ja jälle selle teema üles võtan ja küsin seda mis mind huvitab. Tahaks seda kõike unustada aga kuidas? Petmine on intiimelule vast paremini mõjunud ja olen ise ka pingutama hakand, et kenam välja näha ja kulutan aega iseendale.
Tore, et olete selles keerukas olukorras valmis seisma oma suhte eest, valmis muutma enda käitumist ja mõtteviisi. Truudusetus on suhtele väga raske katsumus, kuid kindlasti ületatav ja isegi paarisuhet tugevdav - seda juhul, kui juhtunust ollakse nõus avameelselt rääkima, kui kumbki on nõus oma osa tunnistama ja kui üheskoos midagi ette võetakse, et oleks võimalik suhtega edasi minna. Teie kirjast saan aru, et teil on mehega olnud põhjalikke jutuajamisi oma suhte teemadel, et valmisolek juhtunust õppida on olemas mõlemal. See on hea eeldus. Kui kumbki on valmis suhte teaks pingutama, on rohkem šansse kooselu jätkamiseks.
Suhtes on ikka kaks osapoolt, kuigi petmise puhul on raske jääda süüdistustevabaks ja näha oma osa juhtunus. Truudusetus on enamasti seotud põhisuhtes toimuvaga, enamasti minnakse "kõrvalt" võtma midagi, mis põhisuhtes valusasti puudu on. Kui lähisuhe toimib kummagi jaoks piisava headusega, ei ole kummalgi põhjust kõrvalehüpeteks. See on ühtlasi ka viide sellele, miks peaks partnerite vahel valitsema ausus ja selgus. Kui omavahel on võimalik rääkida kõigest lähisuhtesse puutuvast, ka sellest, mis ei meeldi, ärritab, pahameelttekitab jms, on rohkem lootust, et ei tekiks nn pimedaid kohti, mis võivad viia emotsionaalse kauguseni.
Usalduse taastamine võtab oma aja, oluline on siinjuures aga teie enda usaldus iseenda vastu, sest sellest saab alguse teise usaldamine. Oluline on ka otsus. Kas soovite oma meest usaldada? Või soovite kahtlustada ja kontrollida? Kui võtate vastu otsuse usaldada, siis püüdke teha kõiki neid tegevusi, mis seda alal hoida ja suurendada aitavad. Ilma usaldamata on võimatu armastada.
Suhetes ei ole kellelgi garantiid. Ainuke garantii on meie enda tahe hoida suhet pidevalt fookuses. Minevik teeb haiget seni, kuni oleme kõik juhtunuga kaasnenud tunded läbi töötanud, mis kõige lihtsamalt öeldes tähendab seda, et me ei aja ka kõige raskemaid neist endast eemale, vaid oleme nõus neid tundma ja nende üle mõtlema. Tundeid ei ole võimalik vältida, küll aga on võimalik neid mõista ning seeläbi ka valitseda.
Kui tunnete, et olukorrast on siiski keerukas väljuda ilma professionaalse abita, pöörduge nõustamisse.
