Meie suhe kestis 9 kuud.Algus oli ilus ja roosiline nagu ikka,kuid oli ka alalõpmata palju pisitülisid.Tülid tekkisid tema arvutute naistuttavate pärast,kellega suhtlemisest ei suutnud ta loobuda.Ja loomult on ta igavene flirtija.Ta teadis, et mulle see ei meeldi ja mõneks ajaks suutis ka end taltsutada.Ühel hetkel hakkas ta käitumine mulle aga kahtlane tunduma ja ma võtsin omale õiguse piiliuda ta telefoni.Avastasin sealt ,et ta suhtleb ja käib kohtumas teise naisega.Ja oli näha, et ta on sellele teisele andnud lootust,kuna naine käskis tal lõpuks teha valik.Sellest asjast tuli meil väga suur draama.Kuna ma ilmtingimata tahtsin sellele naisele helistada, siis pidin enne talle vanduma, et ma teda iial ei jäta ja armastan elu lõpuni.Tegin seda hambad ristis.Ta üritas peale seda vahejuhtumit olla tore ja hea,aga kuna mul lõid koguaeg silme ette pildid temast ja sellest naisest pisarad ja valu hinge tapmas,siis ma närisin koguaeg selle teema kallal edasi.Siis muutus ta käitumine eriti kalgiks ja ma otsustasin välja kolida.Vahepeal me ei näinud üksteist 3 nädalat.Selle aja jooksul oli mõlema poolselt nii süüdistamist kui ka igatsemist ja tunnete avaldamist.Peale lahusoldud aega saime uuesti kokku ja kirg võttis meie üle võimust.Mina armastan teda nagunii ja oli ka näha, et tema soovib asju parandada.Pakkus ise välja nõustaja juurde mineku.Aga niipea kui me ninapidi koos polnud muutus ta jälle.Et ei tea mis ikka tunneb ja kas see on ikka õige armastus.Pean veel lisama, et tegu on mehega kes laseb end teistel väga palju mõjutada.Ta teab juba lapsest saati ühte ravitsejat/ennustajat, kes talle ütles , et see naine ei armasta sind ja pole sulle õige.Ta ise tunnistas , et see lõi temal pinna jalge alt.Nii me siis kemplesime kord tülis ja siis jälle koos.Põhi pomm plavatas siis kui vaatasin veelkord ta telefoni.Seal tal käis juba uus romaan ja lisaks ripus ta netis üleval kus otsis juhusuhet.Asusin teda raevukalt ründama.Ja selle peale ta ütles otse näkku et tal teine ja minu vastu pole enam armastust.Ometi veel päev enne seda esines minu ja enda pere ees kui armastaja ja nagu just see õige mees minule.Kogu see kolm nädalat ma kannatasin tema otsustusvõimetuse all ja asi lõppes ikkagi väga valusalt.Terve see aeg polnud ta kindel mida teha ja mida tunneb.Nüüd on seis selline, et üksteisele on öeldud väga valusaid asju.Tema süüdistab mind kõiges,Et minu näägutamine rikkus suhte ja tema järel nuhkimine ei ole andestatav.Mina aga süüdistan teda reetmises ja nii minu kui oma perega viimase hetkeni mängimises.Ma ei suuda mõista kuidas täiskavanud mees kes oli varem nii siiras ja hea on tundmatuseni muutunud koletis.Ta ei tunnista mitte midagi, et oleks valesti teinud,üritab süüd minu kaela ajada, et mina olen intrigant ja tahan vaid halba.Tahtis isegi sõpradeks jääda.Aga seda ma tõesti ei suuda.Kõige hullem on see , et minupoolne armastus on endiselt nii suur, et kui ta vaid oma vigu tunnistaks ja muutuks, võtaks ma ta kasvõi kohe tagasi.Ma ei suuda enam rahulikult elada.Mõtted on koguaeg tema juures.Süüdistan vaheldumisi nii ennast kui teda.Mina suutsin enda jaoks tehtud vead selgeks teha.Ja muutusin vaid paremuse poole.Aga tema oma vigu ei tunnista ja on lihtsalt kohutavalt julm mu vastu.See lugu võib kõlada nagu seebiooper, kuid just sellist asja pean hetkel läbi elama.
Teie poolt kirjeldatud olukord jätab tunde, et suhte nimel pingutate rohkem teie. Hea kooselu jaoks on väga oluline,et mõlemad osapooled pingutaks ja panustaks suhtesse. Kui huvi on ühepoolne ei toimi suhe. Teie kirjeldustest jääb tunne, et teie elukaaslane on ise ebakindel ja otsib alles õiget inimest ja teed oma elus. Kui inimene ei ole jõudnud iseendas selgusele on tal raske ennast pühendada kellegile teisele. Seega kõige parem viis oleks võtta aeg maha teil mõlemal ja mõelda, mida te tegelikult soovite ja kas see suhe on pingutamist väärt. Kirjutate, et teie suhe kestis 9 kuud. See on väga lühike aeg kooselu mõistes ja selle ajaga on läbielatud juba väga palju. Kooselu on vastutus ja pühendumine, mis peab väljakannatama nii head, kui halvad ajad: laste sünnid, materiaalsed mured, isiksuse kriisid jne. Seega tuleks teil endal mõelda, kas kõike seda kannab välja see suhe või on see pigem ebakindlusega jätkamine.
Teie poolt kirjeldatud süütunded ja üksteise süüdistamised käivad kogu selle loo juurde. Pettumustest ja suhte purunemisest väljatulemine võtab aega.
Kokkuvõttes võtke endale aega, elage kumbki oma elu ja mõelge, millist partnerit te sooviksite näha enda kõrval aastaid. „Aeg annab arutlust.“
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
