Mul tunne et lähen kooselades mehega peast hulluks juba.
Mees on 30 aastane ja 27 aastat elanud ema-isaga koos kes talle kõik ette taha ära tegid.Olen mehega koos elanud 2 aastat,aga mitte miski ei muutu,olen olnud kannatlik ja lasta tal harjuda,sest ta pole kunagi ühegi naisega varem koos elanu,lisaks on mul eelmisest kooselust laps.
Probleem on just selles et mees ei tunnista oma vigu ega eksimusi,ma olen alati öelnud ja tunnistanud oma eksimusi ja vigu ja ka nende eest vastutanud.Minu moto on see et kui mina julgen nõuda mehe käest muutust mingites asjades siis ma pean ka ise muutusi tegema,kui minul on õigus nõuda teiselt midagi siis pean leppima sellega et ka temal on minult õigus nõuda.aga mees on nagu puuga pähe saanud....ma ei tohi midagi teha aga tema teeb seda kõike mida mul keelab teha.tahan temaga rääkida probleemist aga tema kõnnib minema ja ütleb et ei viitsi rääkida...minu jaosk selline ära kõndimine ei lahenda probleeme vaid see süvendab neid veel rohkemgi kuni lõpuks ma kaotan enesevalitsuse ja talle kõik näkku karjun....minu jaoks on probleem siis lahendatud kui kõik on selgeks räägitud....Ma ei tea mida teha!!Ma mõtlen pidevalt et kuidas mees aru ei saa et midagi valesti teeb? Miks ta ei taha mõista?Miks ta ei tunnista oma vigu?Miks ta ütleb et mina olen hull ja mõtlen üle,kui reaalselt on probleeme?Kui pakun välja minna suhte korraldaja juurde ta ei ole nõus...Näiteks probleem: Mehele ei meeldi kui suhtlen klassivendadega või väga ammuste tuttavatega keda tean 10-16 aastat,selle peale mees ütleb et koligu ma kokku nendega....ütlesin et kui see on probleem siis ei ole mul raskusi mitte suhelda ja ma ka ei suhelnud...Aga mees selle koha pealt siis suhtleb ühe naisterahvaga keda on elus paar korda näinud ja kellest on halvasti rääkinud ja too kord hakkas mu mees lahkama sellele naisele meie elu ja palus et see neiu oma msni aadressi saadaks...kuidas sellisele asjale vaadata ja pealegi kuu aega tagasi rääkis ta sellest naisterahvast väga labaselt ja ebasunsuursete sõnadega...teiseks suhtleb ta oma kunagise netituttavaga kellega ükskord jutukas kohtus ja pole neiut kordagi reaalselt nääinud...Probleem selles et kui ma ütlesin mehele et kui minult nõuab et ma ei suhtleks siis misk ta ise suhtleb siis tema vastus on see et pole kunagi keelanud suhelda......aga ....see jääb nii arusaamatuks....kui ma vihastan siis olen mina hull ja ülereageerija,kuidas tema saab minult nõuda sellsit asja mida ta ise teeb...kui teda see häirib et ma suhtlen siis võiks mõelda ka nagu minu peale ja miks üldse on vaja tal vallaliste naistega suhelda kellega kunagi neti tutvust sebitas.??? milleks,vastused jäävadki saamata kuna see mees ei viitis probleeme lahendada ja kõnnib minema....
Olete püüdnud olla kannatlik, lahendada probleeme, kui need ilmnevad, kuid nad jäävad siiski teie jaoks lahendamata. Teile oli igati mõistlik mõte, minna koos nõustaja juurde, sest suhtlemist puudutavat teemat on tõesti raske vaid kirja teel klaarida. Kui mees sellest aga keeldus, siis jääb teil ikkagi võimalus jätkuvalt midagi muuta. Kui senine viis ei ole aidanud, siis proovida teisiti. Vahel võib olla raske kaasata teist inimest, kui neile näib, et neid süüdistatakse, kui nad tunnevad, et otsida vigu neis ja nad peavad midagi tunnistama, milleks nad valmis pole. See ilmselt on pannud ka teie meest vältima, põgenema. Niisiis, proovige nii, et räägite vaid iseendast, sellest, kuidas end tunnete. Vältige kriitikat ja hinnanguid mehe kohta (nt sa oled ….., peaksid olema…., sa ei saa aru …. jne). Enda nimel rääkimine (mina-keel) võiks sisalda seda, kuidas olete mehe käitumisest mõjutatud, mis teid häirib ja mida tunnete. Näiteks ma pean oluliseks oma vanade sõpradega suhtlemist, nad on mulle lähedased; ma imestan ja ei vahel ei mõista sind, kui sa suhtled naistuttavatega; ma muretsen meie suhte pärast, tahaksin rohkem sinust aru saada, sinuga rääkida meist …. Jne. Kui mees hakkab end õigustama või teid omakorda süüdistama, siis püüdke seda ümber sõnastada, st teda ära kuulata, ilma vasturündamata, näit. sa siis arvad, et ma peaksin ….., ma ärritan sind vahel oma jutuga ….. jne.
Teie loos näib olevat vajalik rääkida omavahel ja jõuda selgusele, millisena te oma suhet näete, mida teineteiselt ootate, mida vajate, et end hästi tunda. Vahel on abiks teha kokkuleppeid, mis on aktsepteeritav ja mis mitte. Samuti, mida see teineteisele tähendab, kui suhtlete teistega ja mida tähendate teineteisele, kuidas oma suhte tulevikku näete.
Rääkige ka sellest, millega rahul olete, mis teeb teid teineteisele lähedaseks, oluliseks. Meenutage neid olukordi, kus teil oli hea koos olla ja arutlege, mis oli siis teisiti ja mida kuidas seda hoida.
