Kirjutan ühe tuttava palvel ning kuna olen tõsiselt tema pärast mures, nimelt on tema olukord järgmine: umbes aasta tagasi läks ta lahku oma noormehest (suhtes olid u 8 aastat, kooselus u 5 aastat, lapsi neil olnud), otsest lahkuminemise põhjust ei olnudki, lihtsalt suhtejahtumine (ei olnud mängus kedagi kolmandat)...Lahkuminek oli neile mõlemale raske, võib-olla noormehe jaoks veel raskem, kuna tema jaoks tuli see lahkuminek suhteliselt ootamatult. Neiu püüdis noormehega suhtesolles rääkida ja püüdis veenda teda koos endaga perenõustaja (psühholoogi) juurde minema, kuid noormehe arvates oli kõik korras ja suhe ideaalne ning keeldus temaga koos spetsialisti poole pöördumast. Ja nii juhtuski, et neiu kolis välja ning mingi aeg nad ei suhelnud, kuid viimasel ajal on nende teed uuesti ristunud (kuna elavad ühes linnas, samad tuttavad jne) ning nad on jälle aktiivsemalt suhtlema hakanud ning noormees ikka palub, et neiu tema juurde tagasi koliks ja on neiu suhtes väga tähelepanelikus muutunud. Kuid selle lahusoldud aasta jooksul on neiu püüdnud oma eluga edasi minna ning leidnud endale uue noormehe, kes on temast noorem ja on lapsepõlve sõber, kuid kahjuks ei näe nad üksteist töö tõttu tihti, nii u 2 korda kuus (telefonitsi suhtlevad küll mitmeid kordi päevas). Mõlemad on muidugi seetõttu väga õnnetud, nad teevad küll ühiseid tulevikuplaane, kuid hetkel on üsna raske neid elluviia.
Nüüd ei tea neiu, kuidas oma eluga edasi minna ja milliseid valikuid teha...kas pöörduda tagasi vana ja stabiilse elu juurde või valida esialgu kaugsuhe ja püüda kuidagi see toimima panna või jätta kõik sinna paika ja alustada uut elu täiesti puhtalt lehelt....
Ette tänades vastuse ja nõuande eest,
Muretsev sõbranna
Äkki oleks mõistlik soovitada sõbrannal võtta aeg maha: mitte tormata tagasi vanasse suhtesse ega edasi uude suhtesse, vaid leida seal vahepeal aeg iseenda jaoks ning oma mõtete selgitamiseks. Sest selge on see, et vanaviisi ja midagi muutmata pole küll mõtet ning kaugsuhted ei tööta nagunii. Mõtete selgitamiseks oleks muidugi vaja, kui ta ei kohtuks kõne all olevatega noormeestega. Meil on ju ütleminegi, et aeg annab arutust. (võiks olla 'aeg annab arukust'...)
Kui ta kohe otsustab, kumba valida, siis võib vabalt juhtuda, et emmast kummast saab n-ö lohutussuhe mittevalitust kiiremini üle saamiseks. See ei oleks aus jälle noormeeste suhtes.
Kui ta kohe valida ei oska, pole kumbki vast õige tema jaoks. Kui armastad kedagi, tead seda kohe ja valikul raskust ei teki. Sisetunne ütleb, või süda.
Lugedes Teie kirja jääb tunne, et teie sõbranna on jõudnud olukorda kus tuleks teha otsus. Olen eelpool vastajatega nõus, et ühest suhtest teise liikudes ei tasu kiirustada. Aja maha võtmine on hea võimalus oma tunnete ja mõtete korrastamiseks. Samuti oleks aus noormeestele öelda, et ta on segaduses ja vajab natukene mõtlemise aega kuidas edasi minna.
Samuti on õige soovitus see, et sellises olukorras räägib süda rohkem kui pea. Kui armastus on suur ja tugev ei loe ka vahemaad. Eestis on hetkel palju suhteid, kus elatakse distantsilt. Kindlasti ei ole see lihtne, samas võimalik kui mõlemad selle nimel pingutavad.
Kokkuvõttes on teie sõbranna jõunud oma suhetega ristteele, kus tuleks korra maha istuda ja mõelda, mida ma kõige enam ise vajan ja kuulata oma sisetunnet.
