Mure siis selline kui naisega tülis, millegi pärst ma teen kohe mingi lolluse, netis hakkan teiste naisega suhtlema, ma ei taha nendega kokku saada ega midagi lihtsalt nagu tekkib mingi suhtlemis vajadus. Sisimas ma tean et ei ole õige teistega nii rääkida ja teha ja südames ma tunnen seda aga ikkagi jälle ja jälle ma suudan mingi jamaga hakkama saada ja naine loomulikult saab teada. Kuidas on võimalik sellisest asjast või saab seda juba tüli ajal sõltuvuseks nimetada lahti. Arvan et asi on suht kaugel ja viimane aeg tegutseda ja leidam ingit abi või asi ära lahendada. Olete kindlasti sellise asjaga enne kokku puutunud ja kust otsast ma peaks alustama.
Tundub, et teil on väljakujunenud käitumismuster – kui on tüli oma naisega, siis on vajadus suhelda teiste naistega. Sisimas saate te aru, et nii ei ole õige, kuid te ei suuda iseendale vastu panna.
Enamasti on selliste käitumismustrite taga negatiivsed emotsioonid ning neist lähtuvad kinnistunud mõtted, mis käivad läbi pea kiiresti ja märkamatult ning panevad tegutsema. Esimese sammuna on oluline oma tunded üles leida ja siis mõtetel sabast kinni saada. Millised on teie tunded, kui naisega tülli lähete? Esmane reaktsioon on kindlasti viha, kuid selle all on peidus tegelikud tunded. Kurbus? Pettumus iseendas? Haigetsaamine? Abitus? Jne. Millised mõtted teie peast läbi käivad? N: Ma tõestan talle, et olen midagi väärt. Küll ta veel kahetseb. Ma ei kõlba millekski. Kui teised mind tahavad, tahab tema ka. Jne. Tuleb üles leida see mõtete jada, mis nagu sunniviisiliselt paneb kontakteeruma teiste naistega.
Kui olete oma mõtted tuvastanud, siis saate neid lähemalt uurima hakata. Kas need vastavad tõele? Milliseid poolt- ja vastuargumente teil neile on? Ehk tasub seda lausa oma naisega arutada. Kainelt mõeldes saate sõnastada mõtted, mis teid valele käitumisele ahvatlemise asemel hoopis aitavad. Seejärel on oluline neid endale pidevalt korrata, nö. sisendada. Raskus on selles, et kui tuleb järgmine tüli ja tunded on üleval, siis tulevad laviinina peale taas vanad mõtted ja käitumised. Et sellele vastu seista, tuleb uus suhtumine endale väga omaseks teha.
Kindlasti tasub koos naisega mõnel rahulikul hetkel arutada, mida kumbki saaks teha, et tülisid vähem oleks. Püüdke oma mõtted üksteisele arusaadavaks rääkida. Ja küsige naise käest abi – mida teine saaks teha, et teid soovimatust käitumisest hoida. N: lepite kokku, et kui tülitsete, siis lahku muidu ei lähe, kui ei ole üksteist kallistanud.
Kui tunnete, et ise selle kõigega toime ei tule, saab abi ja toetust paari- või perenõustaja juurest. Teema on tõesti oluline, sest isegi kui praegune suhe ei kesta ja tuleb uus, siis teie käitumismuster niisama lihtsalt ei muutu. Jõudu ja pealehakkamist teile!
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
