Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: lahkhelid kooselus.

naine.postimees.ee
Külaline
Postitatud 31.05.2011 kell 08:54
Tere! Mul selline probleem, et elan oma lapse isaga koos, esimene kord sain koos elada 3 aastat, siis aasta olime lahus ja nüüd saab varsti koos oldud jälle aasta, kuid vanad probleemid on taas ülesse kerkinud. Nimelt kui me koos oleme, siis ta ei tee minust välja ja kui ma tema poole pöördun, siis peaaegu alati saan teravaid vastuseid (N: "kui ei jõua, mine jõusaali"; "ma kohe tulen arvutist ära", kuid tegelikult unustab ta alati ära, mis vaja oli).
Kui ma magama lähen, siis ta mitte kunagi ei tule koos minuga magama, vaid jääb poole ööni ülesse ja samas kui mind kodus pole, on ta ikka väga vara voodis? Miks ta nii teeb? Kui me uuesti kokku läksime, siis ta töötas ja üks hetk ilma ütlemata ta võttis ilma põhjuseta end lahti...Ta vaid ütles, et ei jõua tööd teha...Nüüdseks kui ma sain töökoha, siis ta kiitis vaid peale, et väga hea, saab vähemalt raha, aga ise ta ei ole nõus tööle minema.
Minu isa maksis talle ka autokooli kinni, kuid ta ei ole nõus ka lubasid ära tegema... Olen päris paljudele tuttavatele rääkinud oma probleemi ja kõik on vastanud nagu ühest suust: "Jäta ta maha, hoolimata kõigest". Mul temaga on ka 3,5-aastane tütar, kes pidevalt räägib, et ta ei taha issit ja issi teeb haiget...kui lapse isa väidab, et ei tee...Keda uskuda?
Siiamaani olen uskunud siiski oma last...Ükskord rääkisin oma lapse isaga telefonis ja ta parasjagu hoidis oma last, sest samaagselt ma ka olen tudeng...ja üht kki viskas ta telefoni maha ja laps läks seda üles võtm, kui kuulsin, et ta karjus lapse peale...Pärast seda lülitati telefon välja...See oli kohutav, aga õnneks läks minu isa koju ja kõik oli siiski korras, vaid laps kaebas selle ülle, mis oli juhtunud... Lahti ma ka temast uuesti ei saa, sest ta ei ole nõus vaatama endale uut elupinda ja tööle ei ole ka nõus minema... MIDA TEHA? Olukord on tugevalt rõhuv ja raske!!!! Ette tänades!
Maria Talistu
Perekeskus Sina ja Mina
Postitatud 31.05.2011 kell 08:54
Tere, mõelge rahulikult läbi, mida te elult ja lähisuhtelt soovite, mida vajate, millisest kooselust unistate jms. Seejärel mõelge, kas see mees, kellega praegu koos olete ja see elu, mida te praegu elate, võiks kunagi muutuda millekski sarnaseks.
Kas see elu ja see mees on teie unistuste elu ja unistuste partner? Elu pole muinasjutt, kuid ikka peaks püüdma selle poole, et elu pakuks rahuldust ja rõõmu. Praegu te oma eluga rahul ei ole, see tundub rõhuv ja raske.
Lisaks enda ootustele ja vajadustele on teil vajalik selgemaks saada, millised on mehe tunded ja mõtted. Kas teate, millist elu ja millist suhet soovib teie partner? Kui ei, siis peaksite sellest tingimata rääkima. Püüdke esialgu kas või enda peas sõnastada see, mida tahaksite oma partnerile öelda, mida küsida jms.
Püüdke saada kokkulepe, et saaksite omavahel rääkida segamatult ja kiirustamata. Peaksite olema kannatlik kuulaja, et mehest aru saada ning ka kannatlik rääkija, et selgitada oma mõtteid-tundeid. Ärge kartke rääkida kõigest sellest, mis teile suhte juures muret teeb. Kui saate partneriga jagada kõige olulisemat, on kummalegi kindlasti selgem pilt suhtes toimuvast ja segadus ning valu vähenevad.
Rääkides püüdke kinni pidada reeglist, et kumbki räägib enda eest: teie oma mõtetest, tunnetest ja vajadustest ning neist tulenevatest ettepanekutest-palvetest mehele, mees omakorda enda omadest. Suhtes on alati kaks poolt. Enne kui lahku minna, võiks siiski asjad selgeks rääkida – ehk on lootust? Päris tihti juhtub, et ei julgeta rääkida sellest, mis tegelikult häirib või takistab n-ö normaalselt käitumast, juhtub ka, et needsamad häirivad asjaolud või takistused on tegelikult hõlpsasti ületatavad, kui need vaid välja tuuakse ja kumbki selle nimel pingutab.
On väga oluline, et suhtes oleks tunda kummagi poole pingutust. Kui üks suhtepool pingutada ei soovi, siis ei ole suhet võimalik üles ehitada ja tuleks mõelda võimalikule lahkuminekule. Keerukas on olukord ka siis, kui teine ei saa aru, et suhe on lõppenud ning tuleb lahkuda.
Püüdke oma seisukohti ja tundeid väljendada endakohaselt: mina tunnen, mina arvan, mina tahan, olge järjekindel... nii hakkab ehk tasapisi välja kooruma, mida peaksite oma kooseluga ette võtma, või kui suhet jätkata on võimatu, siis kuidas minna lahku teineteisele liialt haiget tegemata.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
-->

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!