Oh ei oska kuskilt alustada. Selle aasta juunis saab mul mehega koos elamist 13 aastat. Umbes 7-8 aastat oli elu tõesti ilus ja ma tundsin ennast tõelise NAISENA. Siis tegi mees ühe(mida mina tean) kõrvalhüppe, millega jäi ka kohe vahele. Käisime perenõustamisel aga kuna mina sellega ikka leppida ei suutnud läksime suure riiuga lahku. Aga mina armastasin teda ikka, hinge sopis. Umbes aastakese pärast kolisime ikka kokku tagasi. Kõik oli jälle hästi, 2007 aastal sündis meile poeg ja 2009 aastal rõõmustas meid ka tütar.
Kõik ju peaks nagu hästi olema.......aga oleme jälle kriisi lävel, nüüd ainult selle erinevusega, et kui ennem pakkisid asjad ja lihtsalt jalutasid minema siis praegu enam nii päris ei saa.
Milles siis probleem? Nimelt olen väga üksi. Mees teenib perre raha. Minule ei pööra enam mingit tähelepanu, voodielu ei ole olnud juba umbes 4-5 kuud, kallistustest, suudludsest rääkimata. Mis need veel on? Rääkinud oleme palju ja tänu sellel sain teada, paar päeva tagasi, et ta on mind jälle petnud(loomulik kui kodus midagi ei saa) aga kuidas seda pakkuda, kui ta nii eemal on. Samas tundsin juba ammu,et mingi jama toimub ja see tekitas minus vastikust ning võttsin endale eraldi teki.
Kui mingil jutuajamisel ta käest küsisin, kas ta armastab mind, ütles tema, et armastus minu vastu läks üle lastele, kui nad sündisid. No mida......
Kui tegin ettepaneku, et läheks perega spasse, hiilib tema sellest kõrvale. Küsisin, et kas ta häbeneb mind, tema vastu, et ei saa nii öelda. Küsisin, et kas kardab kellegile vahele jääda, tema jälle, et ei saa nii öelda jne. No mida siis öelda saab..... Lastega tegeleb ka väga vähe, sest teda ei ole kodus, või kui on siis magab sest nii väsinud(käis uneuuringus- väsimus tervisega seotud).
Täna hommikul saadsin ta kodust minema, sest ei taha teda näha. Aga kuna olude sunnil pidi ikka läbi tulema ja nähes poja reaksooni issi koju saabumisele(tema ei tea veel midagi) siis otsustasime, et püüame rääkida homme õhtul rahulikult ja ilma emotsiooniteta(oleks see ainult võimalik).
Ootaks küsimusi, mida küsida, et saada selgust sellel segaduse tundele. Ma nii segaduses praegu, samas tahaks ju pere ja ma ju ikka armastan teda aga kas suudan leppida sellega.
Oh kui segane jutt, rääkida oleks tunduvalt lihtsam.
Teil on õhtul ees keeruline jutuajamine ja vajaksite eelnevalt endas selgust. Üks valus kogemus oma mehega on teile juba olemas. Kõige olulisem soovitus on olla lugupidav iseenda suhtes, olla aus oma tunnete ja ootuste väljaütlemises. Ka mehele on vaja anda võimalus end avatult ja siiralt väljendada. Püüdke vältida oma suhetes süüdlaste otsimist. Kui suudate aktsepteerida ka mehe arvamusi, siis see loob eelduse, et suudate mõlemad näha oma rolli ja vastutust suhetes toimuva eest.
Mõelge eelnevalt läbi, mis on need olulised väärtused ja vajadused, millest te suhetes ei tagane, isegi siis, kui teie tunded mehe vastu on veel säilinud. Te võite väljendada oma tundeid ja öelda, et on siiski asju, mida te peate lubamatuks ja lepi nendega. Üks ei välista teist. See, kui te armastate meest, ei pea ju tähendama, et ta võib eirata teile olulisi väärtusi ja ootusi suhetele. Armastus ei tähenda leppimist kõigega ja iga hinna eest. Ka andestada saab siis, kui teine mõistab oma teo mõju teisele ning võtab vastutust toimunu suhtes.
Mis aga peaasi, suhe saab toimida siis, kui ta on vastastikku soovitud ja mõlemad usaldavad teineteist. Seega, mees peab tahtma teiega suhet (ilma kolmandata) ning teie peaksite seda siiralt usukuma ka. Kui üks tahab ja teine jätkab kõrvalsuhet, siis ei oleks kasu ka paarinõustamisest. Kui aga te mõlemad soovite jätkata kooselu ja pühenduda teineteisele, siis tasub ka analüüsida teie suhteid, mis on viinud juba teist korda teie suhte kriisi.
Kui peaksite otsustama suhte lõpetada, siis tehke kokkulepped, mis aitavad hoida häid suhteid ühiste laste vanematena. Ka lastele tuleb anda teada, kus isa elama hakkab, millal külla tuleb, kui tihti jne.
Soovin teile sisulist vestlust, oluliste asjade selgeks rääkimist, selgust iseendas ja meelerahu otsustamisel.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
