Mul on mure. Paljud muidugi ütleks selle mure vastuseks, et ma ei armasta oma meest.
Minu arvates ma armastan oma meest ja hoolin temast väga. Oleme koos olnud 6 aastat ja sellest koos elanud 5. Olen ise 22, mees umbes samavana. Probleem on minus, nimelt on mul soov teiste meestega flirtida ja ühekorra olen ka oma meest vooditasandil teisega petnud. Ma tahaksin väga truu naine olla oma mehele aga samas miski minu sees tahab veel maailma avastada. Kuna mul pole lapsi ega abielu ei ole ma seda päris 100 protsendiliselt endale ka keelanud, kuigi ma tean, et see teeb mu mehele jällegi kohutavalt haiget. Aga ma ei tea mida ma siis tegema peaksin, piirama enda soovi ja mehele truu olema? või tegema seda, mis tahan kuni ükskord enam ei taha, aga siis võib tekkida risk, et selleks ajaks mul meest enam ei ole?
Peaksin valima truuduse tee aga ma ei suuda, olen noor, tahan elada nii nagu ise tahan. Tahan proovida teisi mehi, võibolla ka sellepärast, et pole täiesti kindel, kas minu praegune kaasa on ikkagi see täiesti õige, kellega abielluda ja pere luua.
Olen selles suhtes mehega aus olnud ja tunnistanud kõik vahejuhtumid ülesse ja ta teab ka, et mul selline seesmine dilemma on.
Ma ei tea mida teha? Kas ma peaksin siis tõesti suhte nimel oma soovid/tahtmised alla suruma selles vallas? Või kui mul sellised tahtmised on siis polegi tema minu õige?
Loodan, et saite mu segasest kirjast midagi aru ja oskate nõu anda.
Olete segaduses, sest ühelt poolt te aktsepteerite ja peate õigustatuks oma soovi teiste meestega flirtida, teiselt poolt ei taha te oma mehele sellega haiget teha.
Kõiki meie käitumisi juhivad teadlikud või alateadlikud soovid/vajadused. Et enda käitumist paremini mõista võiksite endalt küsida, mida see flirt ja suhe teiste meestega mulle annab? Teie kirjast tuleb välja, et te tahate maailma avastada ja elada nii nagu ise tahate – mida see teie kohta räägib? Millised vajadused selle taga on? Te ütlete ka, et äkki ei ole praegune mees see kõige õigem. Milline osa teist on rahulolematu? Mida te täpsemalt oma mehelt veel ootate ja vajate? Kui leiate nendele küsimustele mingi vastuse, siis küsige selle vastuse kohta uuesti – miks? Mida see mulle annab või miks oluline on? See aitab teadvusesse tuua seda, mis teie hinge vaevab ja teid nõnda käituma paneb. Kui sinnani on mõtlemise teel keeruline jõuda, siis vaadelge ennast justkui kõrvalt kui olete taas selle tegevuse sees – mis mulle meeldib? miks ma naeratan? mida praegu tunnen?
Kui saate teadlikumaks oma käitumise ajenditest, siis saate juba koos mehega arutada, millised on teie väljavaated/võimalused koos elada nii, et need vajadused on rahuldatud. Siis peaks vähenema/kaduma ka soov teiste meestega olla.
Kui sa tahad teisi mehi, siis on sinu järgmine samm jätta oma mees maha, lasta tal leida inimene, kes sooviks temaga püsisuhet ning kelle peale saab ta kindel olla, et ta pole talle järjekordne mees, kelle peal "püsisuhet proovitakse".
Muretsed, et ühel hetkel, kuni sa teisi enam ükskord ei taha, on risk, et sul meest enam pole. Loomulikult! Selline risk on sul juba ammu käes, sest varem või hiljem saab igal ühel kõrini, kui tema peal liugu lastakse ning teda tõsiselt ei võeta. Sa väidad, et armastad oma meest. Küsi nüüd enda käest - kas sa teed igapäevaselt kõik selleks, et ta oleks sinuga õnnelik ning väldid kõike, mis ta õnnetuks teeb? Pigem teed sa kõik selleks, et sa ise õnnelik ja rahul oleks, valimata seejuures vahendeid. See "ma hoolin oma mehest väga" on tavaliselt igale mehele ülivalus alla neelata ning enamikule meestele paras litakas allapoole vööd. KUI sa armastad oma meest, SIIS sa ei ole teiste meestega.
Sa oled ta pannud ühte rivvi kõigi nende "tulihingeliste" teiste meestega, keda sa proovid, samal ajal, kui ta peaks olema sinu elus kõige tähtsam mees. Pane ennast korrakski tema kingadesse - mida sa tunneksid, kui tema sulle nii teeks?
olin ise abiellunud pea sama noort.5 a. kooselu järel oli sama seis ,leidsin mehe kellega tekkis peadpööritav armusuhe.Otsustasin kui armastan teda ka viie aasta pärast lahutan mehest [meil oli mehega ka kaks last].Kolme aasta pärast sai armastus otsa.Elan oma mehega edasi sh.15.ndal abielu aastaltekkis oma mehe vastu selline armastus,et tahtis hulluks ajada.Esimese lapse ootuse ajal pettis mind mees ,eks ma olin ka voodis tõrjuv ,oskamatu.Kas ma ka siis oleks suhtesse läinud kui ta poleks seda teinud-ei tea.Ühesõnaga kui sa oma süümepiinad tema kanda paned ootab sind ükskord sama saatus.Muidugi on minu mees tõeline eesti mees-ei lilli,kodust väljas käimist.jne eks ma noor tahtsin ju ka lõbutseda.Sa ei kujuta vist ettegi kui VALUS see on, kui sulle öeldakse ,et sind peteti .Oma süüme-hingepiinad hoia omale isegi kui lahku lähete.
arvan, et 16. a püsisuhet alustada on natuke vara, see ei pruugi kõigile sobida, kuna tõesti, vaevama võivad jääda teised võimalused. on kultuure ja ühiskondi, kus abieluutakse süütult ja elatakse eluaeg ühe inimesega, meil keskkond ei soosi sellist valikut. täiesti loomulik, et inimene, kel elus olnud 1-3 seksuaalpartnerit, huvitub teiste meeste "avastamisest". mõned naise, ked saanud lapsed 20ndate alul, hakkavad "sarvi maha jooksma" alles 30ndates, seda juhtub sageli. seega ei peaks ma sind suureks erandiks. ja ma ei näe midagi halba selles, et sa pole kindel, kas soovid elulõpuni selle partneriga koos olla, kuigi armastad teda. ega sa saa oma südant sundida. sul on täielik õigus proovida teisi suhteid. aga üht asja teen (mu arvates) valesti ja see on egoistlik käitumine. sa tahad maitsta vabadust, kuid et mitte riskida oma mehe kaotamisega, püüad säilitada teda "varuvariandina", panna ta ootele. ja sel eesmärgil petad teda st valetad talle. see on ebaeetiline. et olla aus ja käituda moraalselt, tuleb mehele öelda, et sa pole tas 100% kindel ja soovid vabat suhet. kui su mees sellega on nõus, saate mõlemad maitsta vabadust ja samas kooselu hüvesid. hetkel võtad sa selle õiguse vaid endale. su mees on ilmajääja pool. ja seda sinu valikul, sina oled võtnud endale õiguse otsustada, et sulle on lubatud nautida nii vabaduse kui suhte hüvesid, ja su mees on sellest teadmatuses. see ongi vale, ebaõiglane. sul pole seda õigust võtta teiselt inimeselt tema vabadust otsustada, kas ta tahab suhet jätkata tingimusel, et sa suhteld intiimselt teiste meestega. võimalik, et su mees armastab sind nii palju, et ta on nõus su tingimustega, ja sel juhul saad sa süümepiinadeta oma elustiili jätkata. aga kartes meest kaotada, oled valinud petmise tee. sa ei julge vastutada oma tegude eest, kardad riski, oled arg. ma arvan, et sa jääd elu lõpuni kahe4tsema kui surud suhte nimel enda soovid alla. sa ei andesta seda endale iial, tunned mehe suhtes frustratsiooni ja suhe läheb lörri ikkagi. see pole lahendus. lahendus on aus vastus endalt. pead tegema valiku - kas ma tahan temaga elu lõpuni koos olla ja olla truu või tahan ma võtta riski tast ilma jääda (mis juhtub kui tunnistad oma truudusetuse üles) ja proovida muid suhteid? kui sa pole temaga koos olemise soovis kindel, siis on valik lihtne. praegu on su probleem selles, et sa eelistad mitte valikut teha, vaid nagu inglased ütlevad, have a cake and at the same time eat it. elus tuleb teha valikuid, ka valusaid ja riskantseid, loobuda oma mugavustsoonist, aga tuleb jääda ausaks enda ja teise inimese ees. kui sa teda armastad, siis hooli tast nii palju, et ära pane teda ootele ja sulle pühenduma suhtes, mille kõrvalt sina naudid teisi suhteid, sest sa ei pea sest suhtest nii palju kui paned ta arvama, et pead. see pole õige, moraalne, see tuleb elus sulle tagasi, usun ma.
