Elasin mehega koos 3 aastat. Perre sündis eelmine aasta ka pisitütar, kes nüüdseks saamas 1aasta2 kuuseks. Nagu kõikides peredes on tülisid ja jagelemisi, samamoodi meil ning seda viimasel ajal eriti. Kuna mees käis kodus vaid nädalas korra ning seoses töökohaga viibis tööl öösiti,siis tegi aeg ka mõneti oma töö, kuna koguaeg olin üksinda lapsega, hoolitsesin kodu ja kõige muu eest, mis on ka normaalne. hetkeseisul on mees end suht ületöötand, segaduses omadega ja meie omavahel aind pinged-sõdime ja jageleme. Ma armastan teda, tema aga pole enam kindel oma tunnetes ja selles kas neid enam ongi. Läksime lahku, aga elame endiselt lapsega samas üürikorteris edasi, elukaaslane käib siin kui vaba päev ja samas tasub kinni üüri, arved ja elamisraha annab. Möödas on küll kõigest nädal jne aga raske on tulla toime oma tunnetega. Kuna olen ka natuke kinnine inimene, otsustasin enda ja lapse jaoks leida abi nõustaja juurde minekust.. Ei tea kas on minust loll loota, et aeg annab arutust ja toob tagasi selguse tunnetes ja mõtetes, et ehk on hetkel vaid mõõnaperiood tingitud ületöötamisest, väsimusest ja et asjad leiavad taas oma õnneliku lõpu- taas normaalse pere nagu alati olnud on ja peabki olema? kuidas olla ja tulla toime oma tunnetega ja raskustega? kas on ehk keegi sellises olukorras olnud ja oskab ka anda nõu kõrvalseisjana.
Tänan
Aeg annab kindlasti arutust! Kui pinged peapeal kokku löövad, siis inimesed ei käitu alati kõige adekvaatsemalt... usun, et natuke rahu anda oma kaaslasele ei tee paha. Ise lükka selg sirgu, ole ikka selline nagu oled, säilita rahu ka pingelistes olukordades ja küll näed, et olukord paraneb. Millegi lõpp on alati millegi uue algus! Võta raskusi oma elus, kui toredaid katsumusi millega sul tuleb hakkama saada, selle läbi suudad paremaks, tugevamaks isiksuseks kasvada! Tea, et oled eriline, ainulaadne, väärtusta iseennast! Päikest
Marion, need on väga head soovitused, ja optimismi on hingevalu hetkel vaja. samas ei saa oma negat tunnete eest põgeneda. see on vähemalt mu kogemus. kui tuleb peale see "hingevalu", siis tuleb see lihtslat läbi põletada, seda mitte karta, talle otsa vaadata, tunda, sina mu valu oled siin, praegu ja ma ei põhene su eest. tavaliselt läheb kas paari päeva või nädalaga see rinnus füüsiliselt tunda olev ahastus üle. seega minu soovitus, kuigi ühtset retsepti pole, iga inimene leiab oma meetodi, on mõelda, et päev korraga, täna olen kurb, aga tean, et see läheb üle ja usu mind, tunded lähevadki üle, sageli mõten takkajärgi (kui tundmöll on vaiubunud) miks ma NII endast välja läksin? Nüüd vaatan ju sellele olukorrale rahulikult. Ma ei saa sageli umbes nädal hiljem aru, miks mõni sündmus mind nii raputab, ja nädal hiljem saan aru, et olukord on endiselt halb ja sama, kuid see ei kõiguta mu meelerahu nii nagu ennist. seega, ma ei võitle enam oma hingevaluga, küll püüan vältida olukordi ja inimesi, kes seda tekitavad, see on enda kaitseks. kuid kui raskus peale tuleb, siis ta on, seal pole midagi teha. aga sa tead, et nädala pärast on see raskus juba kergem, kuniks järgmise ajendini, mis uue raskuse tekitab. nii see käib, kuristikust tasandikule.
Mulle meeldisid mõtted, mida teile on juba vastuseks saadetud. Antud olukorras teeb aeg oma töö ja annab selgust. Samuti on hea aja maha võtmine, nii on võimalik saada enda tunnetes selgust ja anda ka teisele hingamisruumi. Ületöötamine ja läbipõlemine tekitavad inimeses emotsionaalse segaduse, sellises seisundis on raske õigeid otsuseid langetada. Seega on täiesti normaalne, et mehel endal puudub selgus oma tunnetes. Ka segadus Teie tunnetes on normaalne. Väikse lapsega kodus olemine ja sassis paarisuhe tekitavad segadust ja emotsioone.
Kuidas siis toime tulla oma tunnetega? Kindlasti on hea mõte pöörduda psühholoogi pool, kes saab teid erapooletult ära kuulata ja aidata selgust saada iseendas. Tunnetest jagusaamisel on abi meelistegevustest ja sõpradega rääkimisest. Suureks abimeheks on aeg, tasapisi tekib taas selgus endas.
Teie kirjast saan aru, et soovite suhet taastada ja pereeluga edasi minna. Siin tuleb kindlasti leida aega kahekesi olemiseks ja omavahel rääkimiseks. Rääkida tuleks mehele oma tunnetest ja sellest, mis on Teie jaoks oluline. Hetkel jääb mul tunne, et tänu mehe suurele töökoormusele ei ole teil olnud aega paarisuhte jaoks. Samas on paarisuhe väga oluline, et perekond oleks tugev. Hea oleks, kui saaksite midagi ettevõtta kahekesi, et õppida taas tundma teineteist. Väikse lapsega peres jääb sageli paarisuhe varju ja tunded jahenevad.
Kokkuvõttes võtke aega iseendaga tegelemiseks, käige psühholoogi juures. Leidke võimalus mehega kahekesi olemiseks ja rääkimiseks. Kui rääkida on raske võib ka kirjutada, nii on vähem segadust tekitavaid emotsioone. Rääkides mehele iseenda tunnetest, annate ka talle võimaluse endast rääkida. Leidke aega, kus olete ainult teie kaks.
Anu, tunnete eest ei olegi vaja põgeneda! Tunnetega tuleb tegeleda, mõista miks nad mul just on sellised nagu nad on. Kas on tegu mingisuguste hirmudega... . Kõik saab alguse inimese mõtlemisest. Arvan, et kui endale ausalt otsa vaadata ja mõista millest on minu valu tingitud, siis lahendus on kiire tulema. Iga inimene saab muuta vaid ise oma enesetunnet. Ükski inimene ei saa meis tekitada kindlus tunnet, kindluse saame siis kui tunneme seda seesmiselt ( väärtustades iseennast/ uskudes iseendasse ). Omadest kogemustest võin öelda, et sellest hetkest, kui hakkasin ise oma elu eest vastutama muutus kõik! Ja siin pean ma tänulik olema kõikidele raskustele, mis on mu eluteele tulnud Kuidas ma muidu seda kõike õppinud oleksin. On võibolla karm öelda, aga sa saad elus täpselt seda mille oled ära teeninud. Sarnane tõmbab sarnast! Võta seda kui oma kasvamise kohta. Kõik saab alguse SINUST! Päikest
Ma arvan et ei ole ühtset retsepti. Muidugi aitab kõrge enesehinnag, eneseaustus ja enda väärtustamine. Samas pole saladus, et inimesel on loomuomased emotsionaalsed, füüsilised jne vajadused (nt Maslowi püramiid), ja väga raske on postiivne minapilt luua kui ühiskonnalt tuleb negat tagasisidet. Õnnelik ei saa olla kui sul puuduvad lähisuhted (emots ja füüsilised), kindlustunne homse ees (töö, elukoht). Sarnane tõmbab sarnast on küll kena põhjendus, aga igal sellisel rahvatarkusel on täpselt vastupidine sentents ka olemas, nt erinevused tõmbavad vms. jah, budistlikud mungad ehk saavad elada kõigest loobudes, aga tavaline inimene unistab ikka kindlusest, turvalisusest, hoolimisest, armastusest. arvamus, et inimene saab kõik need vajadused ise rahuldada ei tööta. seda näitab statistika - edukad üksikud inimesed on sageli õnnetud. Aga kõik me püüdleme rahu poole, igaüks omal viisil - kes mediteerides, kes eneseusu kaudu.
