Tutvusime 2 a tagasi, mul oli siis poisslaps 1,3 aastane. Kirglik suhte algus ja sobivus, hoidis väga last ja mängis jne, rõõmustasid koos. Siis saime ka koos lapse, kes nüüd 9-kuune poiss. Ja oleme ka abielus pärast teise lapse sündi, sest tõesti tundus, et kõik nii hea, ning ta alati ütles, et ei hakka "oma" lapse pärast vahet lastel tegema. Kahjuks see nii ei läinud Beebi muidugi armas ja vaja nunnutada jne, aga suurem poiss tähelepanuta, tutten, et pean kahe vanema armastust talle andma, et tasa teha seda, mis noorem saab jne. Issi oma last hoiab, võtab opa kui kukub, nunnutab, õpetab uusi asju, "minu" lapsega ta ainult kohustusest, kamamdab ja käsutab, midagi ei ütle armastusega, et näe said haiget, tule puhun peale, istu sülle, või et mul uus mäng, lähme näitan jne. Ma nii kurb see ei muutu kuidagi, olen rääkinud talle korduvalt, et kas ta natukene ei saaks temaga nö heast meelest ka koos olla...
Teie kirjast saan aru, et mehe suhtumine eelmise suhte lapsesse on muutunud. Uus suhe ja uus laps löövad paratamatult elu sassi. Esimene oluline punkt on see, et oma eelmise suhte last peate eelkõige teie armastama. Mehe suhtumise muutmine ja muutumine võtab aega. Oma laps on oma ja võõras on võõras. Mehe suhtumise muutumise juures on teil oluline roll. Teil tuleb antud olukorrast omavahel rääkida. Rääkida selle nurga alt, kuidas see teid ennast mõjutab kui ta lastel vahet teeb. Toon siia ühe näitelause:"Ma olen nii kurb, et sa vanema lapsega enam ei tegele". Enda tunnete väljendamine on oluline. Samuti tasuks küsida tema arvamust, mis tema jaoks on muutunud. Vestluse lihtsustamiseks võite talle kirjeldada muutust mida olete märganud peale väiksema lapse sündi.
Kokkuvõttes tuleb sellel teemal omavahel rahulikult rääkida ja oma mure selgitada. Kui mees on arusaanud, kuidas antud olukord teid isiklikult mõjutab on tal ka lihtsam oma käitumist ja suhtumist muuta. Sundimise ja soovitamisega ei ole siin midagi teha.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
Beebi muidugi armas ja vaja nunnutada jne, aga suurem poiss tähelepanuta, tutten, et pean kahe vanema armastust talle andma, et tasa teha seda, mis noorem saab jne. Issi oma last hoiab, võtab opa kui kukub, nunnutab, õpetab uusi asju, "minu" lapsega ta ainult kohustusest, kamamdab ja käsutab, midagi ei ütle armastusega, et näe said haiget, tule puhun peale, istu sülle, või et mul uus mäng, lähme näitan jne. Ma nii kurb