Tere,
miks teeb haiget see, kui mees kellega on minul kaks last saab enda uue elukaaslasega lapse? Kas on tõesti asi selles, et minu jaoks nn. ei ole asi läbi saanud. Möödas on üle pooleteise aasta ( meie lahkuminekust, kui olin teise lapse ootel veel). Nüüdseks ise tunnen end olulisest suurepärasemalt kui näiteks siis kui oli möödas ainult pool aastat.
Kui siis oli " minule teatamine"( see lause oli selline, "KaruKati" saab lapse) jäin üsna ükskõikseks ja vastasin lihtsalt - ahahh. Mees mulle kohe, et kas sa siis tead ja kust sa tead? Aga edasi kuidagi halvasti tunnen end, armukadedus või miski mis häirib. Tahaks nutta, kuid miks?
Mida saan enda jaoks teha, et ei oleks kurb ja õnnetu. Kui tunnen, et tahan nutta... siis justkui nutaks taga midagi .... ei saagi aru. Kui kellegile tahaks kohe "kurta", et hakkaks parem, siis jälle justkui nutan taga meest ja kadunud suhet, kunagisi unistusi.
Kas teie lahkuminek oli selle "uue elukaaslase" pärast? Igal juhul on sinu tunded mõistetavad, 1,5 aastat ei ole tegelikult liiga pikk aeg toibumiseks - eriti kui suhtlete edasi.
jah oli uue naise olemasolu, just selle sama!
Nüüd kui on päevake möödas, ei tundu see mind enam eriti häiriv. Jah taban end mingil hetkel sellele mõtlemas, kuid jätan siis ka kohe siis "mõtte maha". Kas teiste inimeste suhte üle nn analüüsimine teemal a~la kordub sama muster on ka mingi mõistetav tunne-tegevus või on see selline parastav, et näeme näeme mis sellest ajajooksul saab?
Egas jah, nõustun et enesele oleks "uus" ja "värske" suhe mõjunud väga turgutavalt ja unustavalt, kuid nüüd aja möödudes on isegi hea olla lastega ainult koos. On küll väga palju hetki, kus pole minu poolt asjad päris nii nagu sooviksin ( pean silmas just enesekontrolli "rasketel hetkel" ) kuid tean mida teen halavasti ja proovin ka selles suunas iga kord paraneda-muutuda.
Mulle näib, et olete juba päris palju tööd teinud iseendaga. Samas kordan üle öeldud mõtet, et 1,5 aastat ei ole pikk aeg. Lahkuminek tekitab sügavad haavad, mis ei parane üleöö. Kui lahkuminekuga on seotud lapsed on seda raskem. Meeleolu üles ja alla käimine käib selle olukorra juurde.
Kindlasti on abi sellest, kui püstitate oma elus uued eesmärgid ja unistused. Vana suhe on läinud rong, nüüd tuleb astuda uuele rongile ja sõita uude peatusesse. Eesmärke saab püstitada lastest ja iseendast lähtuvalt. Juhul, kui olete praegu kodune on ühel hetkel abi ka tööle minemisest.
Kokkuvõttes võtab uue eluga harjumine ja selle ümberkorraldamine aega. Ühel hetkel teeb aeg oma töö. Palju on abi enda tühjaks rääkimisest, kas siis psühholoogile või mõnele heale sõbrale.
