Tere. Probleem on selles, et olen oma mehega koos elanud juba 19 aastat aga praegu hakkab mulle üha rohkem närvidele käima, kui iga nädalalõpp minnakse garaaži midagi tegema ja tagasi tullakse vahel rohkem vahel vähem joobes. Ma ei taha üldse temaga rääkida, sest siis kunagi ei meeldi kuidas ma talle vastan. Kui vait olen, siis läheb kurjaks, miks ma ei räägi temaga. Lapsed on küllalt suured juba, aga nad käivad ikkagi koolis. Neid häirib samuti isa joobes olek. Tema ise väidab, et mis me viriseme. Ta pole oma arvates midagi valesti teinud. Kuid kui ta sealt garaaži juurest tuleb, on ta hoopis teine inimene. Suhtub meisse üleolevalt ja hakkab kõiki õpetama, kuidas me midagi tegema peame. Poiss on juba 17 ja tema hoiab tasakaalukalt eemale aga tüdruk on 15 ja tema hakkab ägedalt vastu ning kasutab selleks ebatsensuurseid sõnu nagu isagi. Siis pean mina jälle nende vahele minema, et kuidagi neid maha rahustada. Sellised nädalalõpud on meil juba paar aastat. Kui ma palun tal garaaži juurde mitte minna, siis väidab, et tal on kodus igav. Seal on garaaži ühistu ja mitmed mehed veel veedavad seal oma vaba aega. Ma kohe kardan neid nädalalõppe, sest kunagi ei tea, mis jälle juhtub ning olen sellest väga väsinud. Ma ei oska midagi kohe peale hakata. Ühe korra võtsin ta kaasa psühhoterapeudi juurde, kus ma ise paaril korral olin käinud. Seal kuulas ta kõik korralikult ära ja vastas viisakalt, aga niipea kui uksest välja saime sõimas ta mind, et ma igasuguste lolluste peale raha raiskan. Mul ei ole kellegagi seda arutada ka, sest mu vanemad on juba surnud ja nemad olid mulle kõige lähedasemad. Nüüd ma siis olen oma murdega üksi ja lahendust ei näe kuskil. Oskate öelda kuidas sellega toime tulla.
Olete juba paar aastat olnud rahulolematu ja eriti nädalalõppudel, kui peresuhted muutuvad pingeliseks. Mees väidab, et tal on kodus igav , ilmselt otsib seltsi ning tegevust, teid aga häirib tema äraolemised ja joobes olek sealt tulles. Olete püüdnud ka abi saada pereteraapiast, kuid tõepoolest, suhete teema puudutab ju mõlemat ja edu oleks tõenäolisem kui mõlemad teadvustavad muutuse vajalikkust.
Üsna raske on ka kirja teel pakkuda nippe või imerohtu, vaevalt et te seda ootategi. Saan aru teie nõutusest ja siiski soovist midagi ette võtta. Kui teie olete see, kes on rahulolematu , siis alustuseks võite proovida, midagi teha teisiti kui seni. Näiteks nn virisemise asemel proovite tunda huvi mehe tegemiste vastu garaažis. Uurige, mille poolest on mehele sealkäimine tähtis. Püüdke olla seejuures siiras, kindlasti mitte irooniline või etteheitev. Paluge mehel rääkida, mis peaks kodus olema teisiti, et talle meeldiks ka nädalalõppudel pere juures olla. Nagu te juba kogenud olete, siis virisemine, et ta ära on, ei aita, sest ta peab olema ise huvitatud millestki muust, mis selle garaazis olemise asemele tuleks. Rääkige sellest, mille poolest teile endale on tähtis, et ta kodus oleks. Mis on see, mida soovikse temaga koos teha. Meenutage, millal on olnud koos olla tore ja mis siis oli teisiti, kuidas siis suhtlemiste, mida tegite jne. Võib ju olla, et olete sattunud justkui suletud ringi, teie olete pahane, et ta ära käib ja koju tulles joobes on, tema aga väldibki kodusolemist, sest seal temaga pahandatakse. Lihtsam on oma igavuse ja virisemisega hakkama saada olles vindine. Tema senini käitumisviis on tema toimetulek olukorraga, mis talle ei meeldi.
Mõjusam võib olla muutusi alustades, kui räägite, et olete otsustanud nüüd midagi ette võtta ja muuta. Näiteks väljendate seda, et teile meeldiks, kui mees oleks kodus teiega aga ei kavatse ka enam viriseda, teda korrale kutsuda, etteheiteid teha jne. Proovige leida neid asju, mis on hästi ja rääkige sellest.
Kui peate vajalikuks oma pahameelt väljendada, siis tehke seda mina-keeles. See on väljendusviis, aitab vältida teise kritiseerimist, talle hinnangute andmist ning seetõttu on risk suhteid pingestada minimaalne. Näiteks: „mulle ei meeldi sinuga rääkida kui kasutad ebatsensuurseid sõnu või oled joonud. Ma olen pahane, kui oled kodunt ära, sest tahan sinuga koos olla jne.“ Samuti saab rääkida ka positiivses mina-keeles. Näiteks: mulle meeldib kui oled kodus …jne.
Mina-keeles rääkimise mõju on märgatav, eriti kui see muutub tavapäraseks. Sellele mida tunnete ja mis on teile tähtis, on vaja välja öelda ning sel viisil öeldule on teisel raske vastu vaielda, see muudab suhted avatumaks, parandab vastastikust mõistmist. Kõike, mida aga väidate hinnanguliselt tema kohta, asub ta tagasi lükkama või vastu ründama.
Soovin teile meeldivaid jutuajamisi ja rõõmu koosolemistest.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
