Minu mure-olen olnud abielus 10a.See on meile mõlemale teine abielu.Mees töötab välismaal-rekkajuht.Meie peres kasvab minu tütar eelmisest abielust ja meie ühine 5a.poeg.Kogu meie abielu jooksul on mees suhelnud ja arvestanud oma exnaisega.Meie kooselu segab see väga,nüüd sain teada,et nad saadavad omavahel ka armastussõnumeid.Mehe emale meeldib selline käitumine väga.Kogu aeg leiab mehele mingid tööd,et teda meie pere juurest eemale saada.Mees on tööl 3-4 kuud ja koju tuleb tavaliselt paariks nädalaks.Enamuse sellest veedab ema juures-tööd tehes,kus saab ka oma exiga suhelda.Mulle väidab,et armastab ainult meid ja teised ei paku huvi,kuid sõnumeid saadab küll amastavaid.Pidevalt valetab mulle,salatseb jne.Mida peaksin tegema.Need tundeed,mis mul olid hakkavad kaduma-ta ise ju kogu aeg hävitab neid.Lapse vastu tunneb vähe huvi.Nüüd ütlesin talle,et aitab-läheme lahku.Tema seda ei soovivat ja mängib nüüd mu südametunnistusel ja tunnetel.Ta ei magavat ja olevat haigeks jäänud.palub teist võimalust,kuigi ta on neid juba palju saanud,sest selline olukord pole meil esimene kord.samas tunnen ma tema vastu inimlikku hoolivust ja mul on temast kahju.Mida ma peaksin tegema.Ma tean,et kui annan talle ühe võimaluse,siis on ta mõni aeg hea,kuid varsti muutub kõik endiseks.Mida pean tegema.Mitte mõtlema tema peale ja arvestama om tundeid.või pean andma võimaluse.Äkki oskate nõu anda.Tänades Triinu
Tunnete, et mees ei hooli teist ja eriti mitte ka lapsest. Ta on palju kodust ära töö tõttu ning ka neil lühikestel perioodidel, kui ta Eestis on, hoiab ta pigem eemale. Teie armastus tema vastu on ka kadumas(-nud), jäänud on vaid kaastunne ja hoolivus. Olete teelahkmel: kas minna edasi oma eluga või jätkata suhtes, mis teile enam suurt midagi ei paku?
Otsus on täiesti teie kätes ning seda tehes peate lähtuma ennekõike enda vajadustest. Te olete mõlemad täiskasvanud inimesed, kes on võimelised oma tegude eest vastutama. Kui oma elu üles ehitada kaastundele teise vastu, siis ei saa selles olla erilist rõõmu ning see omakorda teeb õnnetuks ka kõik teised, kellega kokku puutute (ennekõike teie lapsed). Kui teie tunded mehe suhtes on kadunud ja te soovite lahku minna, siis astuge see samm ja jääge kindlalt oma otsuse juurde. Mees on ilmselt harjunud (loen kirjast välja, et see ei ole teie esimene lahkuminek), et kui ilusasti paluda, siis läheb kõik jälle vana rada pidi edasi.
Kui te siiski leiate, et tasub veel proovida, siis tuleb teil üheskoos suhte arendamise nimel kõvasti tööd teha. Mõelda kõigepealt iseendas – mis on mulle tähtis, milleta ma ei saa, mida ma igapäevaselt vajan. Rääkida teineteisele sellest, mis teile omavahelises suhtes ei sobi ja millist mõju see teile avaldab. Kuulata ka teist ning märgata tema vajadusi. Ühiselt mõelda, milliseid kokkuleppeid tuleks teha ja milliseid samme astuda, et mõlemal oleks koos olles parem. Ning siis sellest kõigest ka kinni pidada. Kui kumbki pool millestki kinni ei pea, tuleb see koheselt uuesti jutuks võtta ning uued kokkulepped teha, kindlasti ei tohi sellest mööda vaadata. Õnnelikuks kooseluks on vaja mõlema poole siirast soovi ja pühendumist, ühepoolsest soovist või ajutisest pühendumisest ei piisa. Siis on targem seda märgata, teha raske otsus ja eluga edasi minna.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
