Tere!
Mul on tekkinud oma suhtes ebakindlus ja paanika seoses mehe "eelmise eluga". Koos oleme praeguseks olnud pea aasta, alguses oli kõik väga ilus ja peale esimest armumistuhinat algas siis n-ö kohanemine teineteisega. Minu jaoks on tugeva kiilu löönud meie suhtesse ta minevik, ta on öelnud, et pettis naist, keda ta oma sõnutsi armastas, korduvalt ega tunnistanud seda talle. Samas olevat ta nüüd muutunud, sarved on maha joostud, ja ta peab meie suhet tõsiseks, et mitte seda lõhkuda. Minul on siiski tekkinud mingi "vale tunne" seoses selle kõigega, asja ei paranda kindlasti seegi, et mu esimene armastus pettis mind julmalt, samuti kõike varjates. Praeguses suhtes olen (täielikult enda senistele suhetele ja võiks öelda ka, et iseloomule vastupidiselt) tohutult armukade, st ma ei "võta teda ette" ega tee märkusi, aga lihtsalt endale teeb sisimas haiget, kui ta nt vaatab minuga koos olles pikalt järgi mõnele teisele naisele, või kui ma saan mitmekülgseid komplimente igalt poolt mujalt (ka tema enda juuresolekul), aga mitte temalt. Ka olen paaril korral tabanud ta asju varjamast, nt suhtlemist/väljaskäimist oma eksiga, kelle suhtes ma olin päris ebakindel, et mis neil toimub. See kõik on ajanud mind nagu sisemiselt paanikasse, et kas ta sõnad ongi pelgalt need -- üksnes sõnad -- või on seal siiski ka taga need tunded, mida ta ütleb seal olevat. Ma olen püüdnud temaga sellest rääkida, aga kas pole minul sõnaseadmisoskust või loeb tema mu jutust midagi hoopis muud välja, on asi päädinud sellega, et ta pettub minus, sest arvab, et ma lihtsalt vägagi kahtlen tema tunnetes, kuigi ma tegelikult otsin kinnitust, et mu ebakindlus on asjata, ja samas üritan teda mõistma panna, millest mu hetkeline ebakindlus tekkinud oli. Ma tõesti tahan teda usaldada ja temaga suhtes olla, aga samas kardan ka, et oma paanitsemisega tõukan teda ise hoopiski eemale, nii et ta ei julge/tahagi mulle rääkida, kui tõesti peaks tekkima mingi kiusatus või olukord. Kirjutangi siia lootusega saada nõu, kuidas saada oma mõtteid kontrolli alla ja õppida usaldama -- või siis teisalt aru saada, et tegu võib tõesti olla kahjuliku suhtemustriga.
Ette tänades,
Tõesti segaduses neiu
Olete kaotamas oma sisemist kindlust ning usku oma suhtesse. Ning arvate üsna põhjendatult, et armukadedus ja paanitsemine võivad ühel hetkel teie kaaslase hoopis teist eemale tõugata.
Kuna teil on olemas isiklik petetud olemise kogemus, siis mõjutab see paratamatult ka järgnevaid suhteid. Väga tavaline on, et inimene, keda petetakse, hakkab endast negatiivselt mõtlema (ma olen inetu, halb, ebahuvitav ja seepärast leidis ta endale teise). Aja jooksul sellised mõtted süvenevad (kuna negatiivne mõte on juba olemas, siis valikuline tähelepanu toidab seda – te märkate ainult neid juhtumeid, mis on selle mõttega kooskõlas ning jätate tähelepanuta positiivsed juhtumid). Uues suhtes võivad need negatiivsed mõtted toimida juba automaatmõtetena ning tekitada paanikat ja armukadedust.
Teie praeguses olukorras soovitan võtta aeg maha iseenda jaoks ning vaadata enda sees olevatesse pimedatesse nurkadesse. Kui teie mees vaatab pikalt järgi teisele naisele, miks see teid häirib? Mida see räägib teist? Millised teie mõtted enda kohta siin peidus on? Kas need vastavad tõele? Kas need aitavad teid või pigem takistavad? Tihti on sellisel juhul inimene ebakindel, tema enesehinnang on pigem madalavõitu. Enesehinnanguga annab iseseisvalt palju ära teha, heaks teejuhiks on sellisel juhul Mia Törnblomi raamat „Enesehinnang!“.
Väga raske on vahet teha, kas mees räägib tühje sõnu või mõtleb tõepoolest niimoodi. Ükskõik, kumb on õige, teie peate hea seisma oma vajaduste eest. Kui te teate, millest teil puudu jääb, siis andke sellest ka oma mehele teada (nagu ilmselt oletegi teinud). Kasutage mina-keelt (N: „Ma sain täna võõrastelt terve hulga komplimente, see oli nii meeldiv. Sina ei öelnud midagi, see teeb mind kurvaks. Ma tahaksin ennekõike sinu silmis ilus ja atraktiivne olla.“), see tekitab kõige vähem teises pooles vastupanu ja süütunnet. Rääkige iseendast, oma tunnetest ja oma vajadustest. Mehe valik on see, mida ta selle infoga peale hakkab. Igatahes on ta teie vajadustest teadlik ning nende eiramine on märk sellest, et ta eriti ei hooli.
Suhtes olles ei ole suurt kasu mõtlemisest teise poole võimalike kõrvalsuhete peale. Oluline on keskenduda sellele, mis teie vahel on. Hoolitseda iseenda eest, hoolitseda oma kaaslase eest ning toita omavahelist suhet. Palju jõudu ja usaldust teile sellel teel!
Tere, olen olnud (olen?) samas situatsioonis: mehel väga kirju minevik, vaid selle vahega, et omal sõnul ta ei armastanud oma eksnaist, kellega abiellus, kuna naine otsustas lapse saada (muidu plaanis temaga suhte lõetada) ning mees jäi selle naise juurde, kuid suhtels ja elas värvikat elu teiste naistega.
Kuna kombed olid vabameelsed tal, siis oleme käinud läbi tulest ja veest ja abi on olnud ainult ja ainult sellest, et oleme kokku leppinud, mida me oma suhtes aktsepteerime ja mida mitte. VÄGA konkreetsed kokkulepped. Kuni detailideni välja. kuni selleni, et oma endiste sekspartneritega ta ei kontakteeru absoluutselt, eeemaldab nende nimed mobiilist ja ei suhtle ka sotsiaalmeedia vahendusel. Samas olen andnud talle vabaduse ja ta teab, et teda ei hoia mitte miski kinni ja ma ei keela talle midagi. Ainult, kui ta otsustab midagi vastu meie kokkulepet teha, siis meie suhe on lõppenud. Seega ta ei tunne end ahistatuna, kuid teab, kus on piirid. Ja see on aidanud päris palju: meil on selgelt ja üheselt paigas, mida meie suhe kannab ja mida mitte. Ja kui on midagi toimunud - on rääkinud mõne naisterahvaga liialt familiaarselt või suhelnud mõne oma ekspartneritega, ka lihtsalt niisama, siis on tagajärg selline, et meil on olnud kriis. Väga tugev kriis. Ja mees on oma seikluslikku mängu oluliselt alla tõmmanud. Ja omal sõnul ta tahab rahulikku turvalist pereelu, mida mina talle pakun. Ja seda ta ka saab, kuni korralik on Ja võib öelda, et ta on muutunud palju - ta saab kodust läheduse, tunnustuse, austuse ja toetuse ja see teeb mind enesekindlaks.
Seega soovitan sulle: RÄÄGI, enne kui sisemuses plahvatab, usu mind, üks hetk plahvatab ja siis on kriis, mis paneb teie suhte proovile. Seega enneta seda, suhtle positiivselt sõbralikus võrmis - mees peab tundma, et talle ei seata piire, vaid et SINUL on oma tõekspidamised ja põhimõtted; asjad, mis teevad sulle haiget ja ilmselt teeks tallegi, kui sinu poolt oleksid samasugused tegevused. Endale pingete hoidmine ei aita. Ma ei ole samuti armukade tüüp, kuid mind kompromiteeriks mehe tähelepanu teistele naistele. Seetähendab, et mul on enesehinnang ja ma ei talu teisi naisi enda kõrval. Ja mees ei saa endale mõlemat - mind ja veel familiaarseid naissuhteid.
ahjaa: ja tänu nendele kokkulepetele, rääkimistele, avatud suhtlemisele ja teadmisele, mida meie suhe kannab ja mida mitte läheb meil koos 7 aasta, meil on oma kodu, laps ja armastus lõõmab endiselt punase leegiga
ma olin ka 7. a koos, mees oli oma eelnevates pikaaegsetes suhtes elukaaslasi petnud (keda ta küll tollal armastas, aga alati oli mingi põhjus), mehe tuttavad-sõbrad vihjasid mulle, et tal on olnud alati palju naisi, aga mees kinnitas, et kõik naised on vaid sõbrad või kaaslased, ja ma usaldasin ja uskusin teda aastaid, siis tuli päevavalgele, et vähemalt viimased 2 a oli tal oma kodus oleva naise kõrval mitu pikaaegset suhet...sain aru, et ta ei muutu, armastab isegi, aga ei suuda olla truu, läksime lahku. nüüd on tal uus naine, kuid ta käib regulaarselt minu juures ja soovib lähedust ja seksi. ta uus naine (keda ta kindlasti ka armastab) ei tea tema truudusetusest midagi ja ma pole pidanud vajalikuks ka talle seda öelda - las saab ise oma vitsad kätte. kui talle seda ütleksin, siis ta ilmselt mind ei usuks - arvaks, et tahan ta meest tagasi. kui oled väga armunud, siis ei aita mingid soovitused. ma ei usu, et see mees oma liiderlikku loomust muuta tahab või isegi saab ja ta ei hakka kunagi truu olema. kõige paremat infot saad tema minevikusuhetest ja sõpradelt - kui ikka on ilmne, et tal on väljakujunenud selline muster, pole erilist lootust, et ta muutub. mina elasin 7 a. usalduses ja usus. kui mõnikord avaldasin kahtlust mõne ta sõbranna osas, ütles: sa ei usalda mind, kahtlustad, asus mind ründama. eks rünnak oligi kõige parem kaitse!
Ja võib öelda, et ta on muutunud palju - ta saab kodust läheduse, tunnustuse, austuse ja toetuse ja see teeb mind enesekindlaks.