Olen oma mehe armukesest ja nende elust teadlik juba üle aasta. Minu kannatus on ammu katkenud ja palusin tal meie juurest lahkuda. Ah jaa...enne veel teadmiseks, et oleme abielus 13 aastat olnud ja meil on 2 last( 9 ja 12 ). Mehe jaoks on meie abielu juba teine.
See sõda minu ja selle armukese vahel on kestnud juba 6 kuud. See " tädi " on võtnud endale õiguse sõimata nii mind , minu lapsi kui ka ämma ja teema on ikka üks, et miks me ei lase mehel omas kodus edasi elada ja tema juures tegudel käia. Kusjuures tädil endal on ka mees juba 18.aastat kodus olemas ja rutiini tõttu naudib seda "vasakule panemist" ilmselt.
Oleme jõudnud mehega sinna etappi, et jahume iga päev sellest, et mis siis edasi ja kuidas ? Palusin teha tal otsus KOGU ELUKS, mille peale ta vastas, et ei tunne VEEL seda teist nii palju, et koos elama hakata, aga ei suuda talle ka öelda, et tahaks oma pere juures siiski elada. See kõik on hakanud laastama juba terviseid ja pisarad on meie kodus igapäevased. Kaua jõuan veel ? Olen pannud meile aja ka perenõustamisele, et sealt saaks abi kasvõi teemal, kuidas valutult lahku minna. Sest antud situatsioonis tundub, et lappida pole enam midagi. Kuigi mees korrutab, et olen naine, keda iga mees võiks endale tahta, aga temal pidavat selle teisega olema miski SUUR armastus, mis kuidagi ei taha üle minna. Ma siis palusin minna oma suure armastuse juurde ja pole ju vahet, kus elada...vaid ikka kellega Aga vaat ei lähe mees minema ( olen kord tal isegi asjad pakkinud) Ta ei soovi omast kodust kuskile minna, lahutust ei anna mulle, lastega on muutunud väga närviliseks, on isegi kätt tõstnud ( ka minu vastu ) . Püüan aru saada, et ta on omadega nii ummikus, et ei suuda enam ennast talitseda ja kui palun tal lahkuda, siis hakkab nutma ja tekst on sama, et selliseid otsuseid ei tehta nii kiiresti. Kuigi olen lasknud tal siin oma otsust mõelda juba 6 kuud ( afäärist teadasaamisest alates )...Kuidas saaksin kaasa aidata sellele, et mees juba oma otsuse teeks. Teise naise puhul on juba mõni luukere kapist välja kukkunud, mis minu mehele ei meeldi, aga see naine räägib musta valgeks ja jälle kõik asi korras...mees usub VAID teda, kuigi olen ka omalt poolt üritanud mehe silmi avada ja selle naise tausta uurida, mis polegi nii puhas ja valge... Kas keegi oskab aidata, kuidas edasi ???
Kas selle teise naise mees ja perekond teavad? Kas sinu lapsed teavad? Kas teie mõlema vanemad teavad? Mida rohkem inimesi sa sellest sigadusest teavitad, seda suurema tõenäosusega see jama lõppeb. Annad kõigile KORRAGA teada (saadad ühesuguse e-maili kõigile korraga) - mul on väga kahju sellest rääkida, aga minu mehel on afäär X-ga. Minu soov on anda oma abielule uus võimalus, palun aidake sellele afäärile lõpp teha.
Sellisel moel lööd ka võimsa kiilu oma mehe ja tema armukese vahele. Su mees saab muidugi vihaseks, sest sa ei lase tal enam nii ülbelt ringi aeleda. Aga küll ta maha rahuneb. Sa pead ta sealt afäärist välja suitsutama, alles siis saad edasi mõtlema hakata.
Olen seda juba teinud, et andsin selle naise mehele teada ja nüüd seepärast olen ma maailmas vihatuim inimene. Sest väidetavalt oleks see naine ise OMAL AJAL seda mehele öelnud. Nüüd siin tõukan oma meest kodust välja, et hakake siis elama, kui alustasite, siis pidi ju ka mingi plaan olema tulevikuks. Aga ei taha minna, sest ei usalda seda teist naist niipalju ...ei tunne veel.Omas kodus on ikka juba 13.a kõik nii kindel ja turvaline ja minemisel pidi olema KÕRGE HIND. Mina palusin ikka teha otsus KOGU ELUKS , sest taganemisteed pole ja see on pannud mehe siis kokutama. Kuidas saan veel neid tagant torkida, kas siis lõpetama või kokku elamist sättima, Tundub, et olen juba nõdrameelne ja asi on juba minu jaoks naljakas...Kaua Võib ???
No muidugi ei taha minna, siis oleks ju ainult üks naine. Kogu paradiis kukuks kokku.
Kui teda kodus ei ole, siis paki tema asjad ja tõsta ukse taha. Paned kirja kaasa, et sulle sellisest mõnitamisest aitab ja et sa soovid, et ta koliks minema. Kui soovib sinuga ja lastega suhelda, siis saab seda teha kellegi kolmanda kaudu, aga mitte sinuga otse. Kui tarvis, vaheta telefoninumbrid ära. Selline kindlameelsus sinu poolt annab talle võimaluse lõplikult näha, et see, mis ta teeb, on otseselt haige. Ja enne ei luba tal koju tagasi tulla, kui see suhe on lõpetatud ja tema pühendub abielu ülesehitamisele, mille hulka kuulub näiteks ka abielunõustaja juurde minek. Ja edaspidi peavad hästi selgelt olema paigas reeglid, kuidas vastassugupoolega suheldakse. Tema peab sulle väga otseselt tõestama, et tal on tõsi taga ning ta teeb kõik selleks, et sind ja teie abielu kaitsta.
Väga tubli, et oled teise naise mehele asja ära rääkinud. Räägi ka oma lastele, kuidas asjad nende isaga on. Mida rohkem inimesi sellest teab, seda parem. Sa võid ka mehe töökohta teavitada. Ja selle teise naise töökohta. Need, kellest sinu mees ja see teine naine hoolivad, kelle arvamus on neile oluline, neid tuleb teavitada, sest see häbi on neile liiga raske taluda, ja afäär sureb ise.
Olen juba ka suures agaruses oma lastele " läbi lillede "öelnud ja nad on väga õnnetud. Samas võttis selle naise mees ette ka omapoolse aktsiooni ja teavitas oma naise ehk ka minu mehe töökohta, et sellised asjad seal sünnivad ( kuna ka minu mees töötab selles asutuses ). Kutsuti mõlemad" vaibale" ja ma ei tea, kas häbi juba ei tapa neid ? Sest luure on neil sabas...igal pool.
Ja perenõustamise olen ma ka juba meile paika pannud juba ammu ehk siis vast aidatakse meid arusaamisele, kas on üldse midagi päästa ja kui mitte, siis kuidas minna valutult lahku
Jah, olen Niitsega nõus selles osas, et vahel on vaja teha selgeid otsuseid...
...kuid mingis osas ei saa ma kuidagi nõustuda... kättemaks ja teise elu põrguks tegemine võivad olla vahel väga magusad, kuid suhtele ja lastele ei tule see kindlasti kasuks. Hirmu tõttu võib mees ju mingeid otsuseid teha, kuid millisest lähedusest sel juhul juttu saab olla. Ja lastel on õigus oma isa armastada ka siis, kui nende isa ei oska oma naisega ausal viisil suhelda. Lapsi on ebaõiglane tõmmata naise ja mehe omavahelisesse konflikti. Paarisuhe on siiski mehe ja naise asi.
Krissu, saan aru, et hetkel tunduks igasugune otsus Sulle juba kergendusena. Oled väsinud kooselust oma mehega teades, et ta on intiimselt lähedane kellegi teisega.
Paistab, et Sinu mehe jaoks ei ole selge, milliseid otsuseid ta teha soovib. Ja saan aru, et ka Sina oled valmis hetkel veel mõlemaks võimaluseks. Sellises olukorras võib tulla kasuks, kui võtta aeg maha ja olla võimalusel mõnda aega lahus ja alles seejärel teha lõplik otsus. Suurte emotsioonide keskel on raske näha, milline otsus tegelikult õige on.
Kui elada koos sellises määramatuses, siis on Sinul raske jääda selle armastusega kontakti, mida Sa mehe suhtes tõenäoliselt tunned. Samuti on Sinu mehel raske leida seda armastust üles, mis tal Sinu suhtes on, kuna teie vahel on nii palju muid tundeid ja rahulolematust. Kui saaksite olla eraldi mõned kuud, siis tunnete, kas tekib soov pingutada ja ületada takistused, et suhet uuesti ehitada või tundub õige lasta lahti.
Kui otsustate jääda kokku, siis nõuab andestamine Sinult selget otsust ja suurt tööd oma haavaga. Suurt sisemist tööd nõuab leppimine selle mõraga, mis on tekkinud ja lahti laskmine soovist kätte maksta ning tagasi teha, et ka teine natukenegi sellest valust võiks aimu saada.
Samuti peab olema Sinu mehel selge otsus ja võime endale andestada, sest vahel on raske olla koos inimesega, kellele oled oma valikutega haiget teinud . Samuti tuleb mehel enda poolt teha maksimaalne, et usaldus võiks tasapisi uuesti tekkida. Selleks, et tekiks taas mõistmine, tuleb seda tõeliselt tahta – tahta aru saada teise inimese tunnetest ja maailmast.
Olen igati päri, et perenõustamisele tasub minna ja kui ei õnnestu suhet päästa, siis ehk leiate viis kuidas säilitada tulevikus suhe lastevanematena. Te võite mehe ja naisena lahku minna, kuid lapsevanemateks jääte ikka. Teie lapsed on väärt vanemaid, kes suudavad normaalselt omavahel suhelda ja vajadusel ühes ruumis viibida.
Ma arvan, et tõerääkimine ja kättemaks ei ole kaks sama asja. Samuti on põhjuse ja tagajärje segiajamine see, kui kui räägitakse teiste elu põrgukstegemisest unustades, et keeruline olukord otseselt petmise ja valetamise tagajärg.
Afäärid õitsevad pimeduses ja saladustega kaetult. Päevavalgust nad ei kannata ja üldjuhul "rikub" avalikustamine salasuhte. Mida tegelikult ongi vaja. Krissu probleem on ju selles, et mees kasutab oma "otsustamatust" ära ja sunnib Krissut elama põrgus. See olukord peab lõppema. Soovitav suund on, et petmine lõpeb ja perekond taastatakse. Parim vahend selleks on petmise avalikustamine. See ei ole kättemaks, vaid pigem mehe abistamine. Afääris viibivat inimest saab hästi võrrelda sõltuvuse all kannatava inimesega, kes teab väga hästi, kui palju tema tegevus teistele haiget teeb, kuid ilma välise abita lõpetada ei suuda. Minu arust iseloomustab see väga hästi ka Krissu olukorda. Väline abi on siinkohal avalikustamine, mis teeb afääri jätkamise väga ebamugavaks.
Kui truudusetu paari suhet ei lõhu ka avalikustamine, siis ei lõhu seda miski (esialgu, sest petmisele rajatud suhe puruneb varem või hiljem iseenesest).
Mis puutub lastesse, siis olen arvamusel, et lapsed tajuvad niikuinii, et midagi on valesti (Krissu puhul on see täiesti kindel, laste isa ei ela enam ju nende juures). Nendele valetamine situatsiooni kohta, mis neid väga selgelt puudutab, ei aita küll kedagi. Lastele objektiivse tõe rääkimisel on kaks positiivset mõju. Esiteks ei saa laste isa enam laste ees teeselda, et kõik on korras ja emmel-issil on lihtsalt "probleemid" ja see paneb afääri lõpetamisele täiendava surve. Ja teiseks õpetaks laste ees tõe varjamine neile eluks väga ohtliku hoiaku - teatud tingimustes on valetamine õigustatud. Selline, paljudes levinud hoiak on ka praeguse olukorra tegelikult tekitanud.
Lastele tuleb edasi anda infot eakohaselt ja ilma asjatute detailideta. Samuti ei tohi kasutada neid nõustaja vms rollis.
Avalikustamine oli see, mis minu kaasa afääri tegelikult lõpetas ja nii mina kui kaasa oleme siiani veendunud, et see oli ainuõige samm ja aitas lahendada väga keerulise olukorra. Toetusin dr Willard Harley nõuannetele (www.marriagebuilders.com) kes on spetsialiseerunud just truudusetusega seonduvate probleemide lahendamisele.
Ja lisaks kõigile (ka siinsetele psühholoogidele) küsimus, kui oleksite selle mehe asemel, kelle naisega Krissu mees Krissut petab, kas teie sooviksite, et teid informeeritaks teie elu väga tervavalt puudutavast situatsioonist või eelistaksite elada pimeduses? Kuidas suhtuksite inimestesse, kes teadsid aga teile ei öelnud?
Loota, et üks truudusetutest oma kaasale ise üles tunnistab, on naiivne. Parimal juhul tuleb sealt ilustatud tõde (st vale), mis kedagi ei aita.
Krissu, minu arust oled astunud õigeid samme. Sa vist ise ei kujuta ka veel ette, millise kabelimatsu sa sellele afäärile tegelikult andsid. Kättemaksu jms süüdistusi aitab nullida see, kui edastad informatsiooni asjaosalistele faktipõhiselt (minu mees petab mind A.A.-ga, palun aidake mul see afäär lõpetada ja minu perekond taastada), mitte emotsioonipõhiselt (minu ringitõmbaja abikaasa magatab seda neetud lehtsaba, palun tundke mulle kaasa jne).
Olen sellest kõigest tõesti nii väsinud, et enam ei suuda seda kõike taluda. Olen selle teadmisega elanud juba varsti 7 kuud. Seetõttu otsin võimalusi tõugata neid siis tegudele ehk lükata neid oma suurt õnne nautima ja koos elama või siis ootan oma mehe poolt sealse suhte täielikku lõpetamist. Kuigi ei tea täna veel, kust võtan selle kindluse, et see tegelikult ka lõpetatakse. Ise olen omalt poolt ka sellele naisele kirja saatnud, et kui teie armastus on jätkuvalt suur, miks siis meie magamistoas on asjad aina paremad ja mees toob mulle lilli jne...ei saa ka ma oma mehest muidugi aru. Andsin sellele teisele naisele selgelt mõista, et tema meie perekonda ei kuulu ja kuna minu mees tema juurde pole siiani tulnud, siis ilmselt on midagi valesti...kas ei usalda ?
On selge, et see teine naine ei täida kõiki su mehe vajadusi, sellest ka otsustamatus ja pendeldamine, mis loomulikult on väga alatu, kuid sinu mehe seisukohast väga mõnus olukord - kas naist pingutavad tema pärast, milline egolaks!
Pakun välja olukorra lahendamiseks kõigepealt sinu enda üldise meeleseisundi muutmise: ainuke inimene, keda me kontrollida saame, oleme me ise. Seega keskendu rohkem sellele, mida sa ise saad teha.
On kaks sammu, mida soovitatakse sinu olukorras olevale inimesele.
Samm 1 (Plaan A).
- Tee kokkupuuted truudusetu kaasaga võimalikult meeldivaks
- Tee afäär truudusetu kaasa jaoks võimalikult ebamugavaks
Ma ei oska öelda, kui palju sa juba esimese punkti järgi käinud oled, kuid mulle tundub, et osaliselt oled sa seda juba teinud. Mis puutub seksuaalvahekorda truudusetu kaasaga, siis kasuta alati kaitset, sest afääris kasutatakse VÄGA HARVA kaitsevahendeid (kurb, kuid tõsi) mis teeb sind suguhaigustele väga avatuks. Kindlasti lase ennast testida, kui sa seda juba pole teinud.
Teise punkti osas on parim vahend avalikustamine. Selles osas oled sa väga hästi hakkama saanud. Tavaliselt ei juleta teha mitte midagi, mis truudusetut kaasat "pahandada" võib, kartes, et see tõukab teda eemale vms. Tegelikult on see jama. Mõtle ise, kas truudusetu pool ei olegi juba nii eemal sinust kui vähegi olla saab? Lisaks on enda eest seismine atraktiivne, vastupidiselt petetud poolest tavaliselt välja paistvale meeleheitele ja lootusetusele. Eriti puudutab see olukorda, kus petetud on mees, kuid sama kehtib ka naise kohta.
Ühesõnaga, plaan A osas oled sa juba samme teinud, kuid see ei tundu olukorda lõpetavat. Plaani välja töötanud inimese kogutud statistika kohaselt aitab plaan A kuskil 15% juhtudest. Mis siis edasi?
Samm 2 (Plaan B)
Plaan B on petetu kaasa jaoks truudusetu poolega igasuguse suhtluse lõpetamine niikauaks kuni afäär pole lõppenud. Sellel plaanil on mitu positiivset mõju.
- eemaldab sind sitatsioonist, mis sulle väga haiget teeb ja väldib nö hulluks minemast
- võimaldab keskenduda iseenese taastamisele
- säilitab sinus armastust sinu kaasa vastu (teeb olukorra lihtsamaks, kui kunagi osutub perekonna taastamine võimalikuks). Kui sa oled sunnitud alatasa kohtuma mehega, kes sind nii halvasti kohtleb, hävib sinu armastus tema vastu varem või hiljem.
- sunnib teist naist täitma kõik su mehe vajadused
Plaan B ei tähenda, et truudusetu kaasa ei tohi lastega suhelda. Kuid seda saab teha ka otsese kontaktita, kasutades kolmanda isiku abi. Tavaliselt soovitataksegi kasutada kolmanda isiku abi truudusetu kaasaga suhtlemisel nn vahendajana. Mõte selles, et tema ei ole emotsionaalselt olukorraga seotud ning saab välja filtreerida kõik ebavajaliku (mis sulle haiget võib teha) jättes alles ainult faktilise informatsiooni. Plaan B ei ole lihtne, kuid töötab seda paremini, mida täielikumalt kontakt õnnestub lõpetada.
Jutt, et lastel peavad olema ja jääma mõlemad vanemad jne on küll väga ilus, kuid kahjuks ei ole lastele kasu vanemast, kelle tekkinud olukord lõpuks emotsionaalselt hävitab.
- - -
Kokkuvõtteks:
Kuna plaan A on emotsionaalselt väga kurnav, ei soovitata naistele seda kauemaks kui 1 kuu, kuid see oleneb isikust ja teda ümbritsevast toetavast keskkonnast (vanemad, sugulased, ...). Igal juhul muutub plaan A kergemaks, kui sead endale konkreetse tähtaja, kui kaua sa seda oled nõus tegema. Kindlasti ei ole vaja truudusetut poolt hoiatada. Mida ootamatumalt plaan B realiseerub, seda parem. Parim on, kui viimane mälestus enne kontakti lõpetamist truudusetu kaasa jaoks jääks sinust meeldiv (plaan A).
Soovitan sul igal juhul põhjalikult materjalidega tutvuda enne kui otsustad, kuidas jätkata. Materjalide ja teiste inimeste lugudega tutvumine aitab väga palju ka sitatsioonist tuleneva valu vastu, saad rahuneda ja planeerida. Samuti näed, kui levinud tegelikult sinule sarnased situatsioonid on ning kuidas tegelikult on kõik afäärid põhimõtteliselt ühesugused - mis teeb ka nendega võitlemise lihtsamaks.
Parim mida sa tõesti enda jaoks sellises olukorras teha saad - on tõesti aeg maha võtta. Mees sama julmalt uksetaha visata, kui tema sind petab. Otsustamatusele nii pikalt pole ühtki vabandust. See on puhas egoism ja hoolimatus. Argus. Talud sa argust ? Või oled sa ise arg? Mis siis on kõige hullem mis juhtub ? Jääd lastega üksi ? Aga sa ju oled juba oma abielus üksi. Mees ju lahkus juba ammu - täpselt siis kui oma suhet armukesega alustas. Seega kaotada pole sul enam mitte midagi. Võita aga eneseväärikus, mis nii jätkates kaob kiirelt.
Ning sinuga käitutakse täpselt nii, nagu lased endaga käituda.
Seega mõtle järgi mis on sinu jaoks parim - mida sina tahad ? Miks ootad teiste otsuseid kui vastused on vaid sinu enda käes ? Oma elu eest ju vastutad ise - mitte sinu mees ega keegi teine.
Õrnas eas lapsed 9 ja 12 - vajavad vaimselt tervet ema. puberteet on kohe kohal. Kuidas tuled toime nende toetamisega, kui ise õnnetu ja varemeis ?
Ning kuna mees on närviline ja vägivaldne, siis on see ohtlik nii teie vaimsele ja füüsilisele tervisele. Miks lubad seda ?
Ole nüüd täiskasvanud inimese eest teie peres ja pane asjad paika. Mis mõttes sa lubad oma mehel vägivallatseda ja vaimselt terroriseerida teie perekonda ? Ükski hormoonide möll ei õigusta nii labast käitumist. Miks sa seda lubad ? Sest sellist asja taludes, annad nii oma vaikiva nõusoleku. Miks teed seda ? Kas tõesti sina ja lapsed pole paremat käitumist väärt? Mis eeskuju see lastele on? Arvesta nende silmis tähendab sinu mehepoolse terrori talumine, sinu nõustumist sellise käitumisega - sest sa ju lubad nii endaga teha. Ja see vähendab nende lugupidamist sinu vastu.
Kes on su mehele andnud õiguse sinu ja laste tunnete ja tervisega mängida ?
Seega võta ennast kätte ja pane kord majja. Eespool juba soovitatud teema - mehe asjad paki kokku ja saada konkreetselt kas tema vanemate või töö juurde. Vaheta lukud. Otsi tugiisik endale abiks ja toeks ja turvaks. Väsimus sellest jamast ongi organismi märguanne - muuda oma elu !
Ning anna mehele konkreetne sõnum koos väljaviskamisega, sina enam sellist elu elada ei taha ja kõik.Tehku tema mis tahab - mõelgu oma armukese üle kasvõi elupäevade lõpuni. Tagasitulek sõltub ainult tema edasisest käitumisest ja ainult sellest. Ta peab tõestama, et väärib nö teist võimalust. Aga selleni on teil veel pikk tee, kuid esimene samm on mehe paika panemine!
Kui mees ei tea kas ta oma naist armastab või mitte - siis tähendab see, et ei armasta. Ja ilma armastuseta sina elada ei taha. Seega mingu sinna kus on ta süda. Anna ta vabaks. See on kuratlikult raske - aga ainus tee hingerahuni. Hingerahu - seda sa ju tahadki ?
Ning mõtle sellele - mehe mõtteid ja tundeid peegeldab kõige ehedamalt tema tegevus - mitte nutt ja hala ja kaunid sõnad. Tema senine tegevus näitab vaid üht - ei austust, hoolimist ega ka armastust. Mees kes oma naist tõeliselt armastab - ei käitu nii julmalt. Miks sa siis oled nii rumal ja naiivselt jääd tema pisaraid uskuma ? See on nagu rästiku soojendamine oma rinnal.
Arusaadav, et see hala on nö meeldiv kuulda( no ikkagi ei suuda ta minust loobuda jmt enesepettus ) aga mõtle sellele - su mees teab seda ja kasutab sinu nõrkust ja valu julmalt ära ! Rääkides sulle täpselt seda mida ta arvab, et tahad kuulda. Ja sina ullike annadki järgi ja siis veel imestad ja oled õnnetu, et sulle julma tehakse. Karm elu, aga nii see on. Selles mängus naiivsus edu ei too. Sina mängi reeglite järgi, aga mees kasutab vaid alatuid võtteid. Ja pole ime kes siis skoorib. Petturiga ausat mängu mängida pole võimalik.
Mees teab seega väga täpselt mida tema tahab ja ei hooli põrmugi sinu hingevalust. Tema teeb nii nagu talle mugavam. Miks lased nii teha ? Ära jumala eest usu seda hala, et tema ei oska otsustada. Küll ta suudab kui tahab. Aga ta ei taha - sest ta ei pea. Sisuline vajadus ju selleks puudub. Kodu alles, voodi soe jne No ja küll sina lepid seni kuni härra oma uuest mängukannist tüdineb. seni kuni ei tüdine - pead sina kannatama. Ja sina võimaldad seda kõike! Miks ? Et loodad nii väärikat suhet taastada ? Aga selleks pead ise kõigepealt väärikaks jääma ja sellisele jamale selge lõpu tegema. Jõudu sulle ja meelekindlust !
Aga vaat ei lähe mees minema ( olen kord tal isegi asjad pakkinud) Ta ei soovi omast kodust kuskile minna, lahutust ei anna mulle, lastega on muutunud väga närviliseks, on isegi kätt tõstnud ( ka minu vastu ) . Püüan aru saada, et ta on omadega nii ummikus, et ei suuda enam ennast talitseda ja kui palun tal lahkuda, siis hakkab nutma ja tekst on sama, et selliseid otsuseid ei tehta nii kiiresti. Kuigi olen lasknud tal siin oma otsust mõelda juba 6 kuud ( afäärist teadasaamisest alates )...Kuidas saaksin kaasa aidata sellele, et mees juba oma otsuse teeks. Teise naise puhul on juba mõni luukere kapist välja kukkunud, mis minu mehele ei meeldi, aga see naine räägib musta valgeks ja jälle kõik asi korras...mees usub VAID teda, kuigi olen ka omalt poolt üritanud mehe silmi avada ja selle naise tausta uurida, mis polegi nii puhas ja valge... Kas keegi oskab aidata, kuidas edasi ???
