Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: Millal see valu kaob???

Liisiriin
Külaline
Postitatud 02.08.2009 kell 17:42
Tere
Soovin lihtsalt nõu või oskab keegi soovitada head raamatud mida lugeda .Mis aitaks sellest kurbusest ja tohutust valust mis mu sees on vabaneda või mõista miks see nii on.
Olen oma laste isast lahus juba 2a kooselu oli meil pikk 10a
Teeb haiget kui mõtlen sellele vahest ,kui olen üksi või väiksem laps magab .arvasin ,et olen sellest asjast üle saanud ,kuid viimasel ajal on hakkanud see õudus mis mi nuga oli jälle meelde tulema...ei mõista mõtlen seda kuidas mu endine mees on oma uue naisega ja peaks olema meiega kuidagi sant ja hale on endast ja lastest.....Ärge arvake ,et olen masenduses laste ees ,,,kaugel sellest olen õnnelik ema kellel on 2 last .See jutt puudutab ainult mind ja minu imelike tundeid.....
Olen hakkanud jälle nutma ..ilmselt selleks et tunnen ennast hinges üksinda ...pole enadle seda teist poolt veel leidnud.......ilmselt ka kardan ,,,kui aus olla.
Mulle tundub ,et mu eksmees on nii õnnelik ja see naine ka ja meie ühised tuttavad algul kritiseerisd mu eksmeest ja seda naist kuid suhtlevad ja käivad ikka koos kõik väljas.....selline tunne ,et ma olen ju üks mõtetu igav kole naine.....Tunnen ennast ei kellegina vahest......Mida teha ,et ma tunneks ennast paremini või kuidas neid tundeid suunata.......??? Olen lugenud palju häid raamatuid ,,,ehk oskab keegi veel midagi soovitada sest hinges selline kurbus.
Ehk saite aru mu murest olen väga tänulik heade nõuannete ja lugemise eest
Marge Vainre
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 04.08.2009 kell 14:03

Olete kindlasti emotsionaalselt palju raskemas olukorras kui eksmees. Temal on uus ja õnnelik suhe, kuid teie jäite üksi koos oma pettumuse ja kohustustega laste ees. Ka Teie vajate kedagi, kes oleks toetav, mõistev, julgustaks leidma uusi võimalusi.
Valuga ja uue olukorraga toime tuleku teeb sageli raskeks kui jääda möödunusse kinni, kui jääda ootama ja lootma, et partner pöördub tagasi, mõistab oma viga, et teine polnud parem.
Vahel segavad süütunded, kurnavad mõtted „oleksitest”, sellest, mis valesti sai tehtud.
Praegune hetkeseis ja ressurss, millele toetuda võiks kõlada nii – olete saanud hakkama eraldi, iseseisvalt, olnud piisavalt hea emana, tundnud rõõmu lastest.
Kas olete valmis mõtlema, et Teie heaolu ei olene sellest, kuidas läheb eksmehel ja tema uuel kaaslasel? Ei sellest, et nad on õnnelikud ega ka sellest, kui neil on probleeme. Lihtsalt Teie olete eraldi ja seo oma kordaminekuid, rahulolu, õnnelikku olemist nendest. Samuti pole Teie ise, eraldiseisva isiksusena ilusam-inetum, igavam-huvitavam, parem-halvem jne tulenevalt sellest, milline keegi teine naine on. Teie olete Teie!
Sealt edasi mõeldes ei pruugi Te ju olla ei parem ega halvem enda jaoks ja enda silmis olenevalt sellest, kuidas Teie tuttavad suhtuvad teie kooselu purunemisse, eksmehesse ja tema suhetesse. See, mis teie vahel juhtus, mis oli hästi ja mis ei sobinud, on vaid teie kahevaheline asi. Loomulikult on hea teada, mida teised, Teile olulised inimesed arvavad, et nad mõistaksid, kuid see ei määra seda, kes Te olete, kuidas te elama ja kuidas end tundma peaksite.
Seega oluline on leida keegi, kellega saaksite lihtsalt rääkida, end avada, kurbust välja näidata, kes sõbrana aktsepteeriks Teid sellisena nagu olete, koos eksimuste, segaste ja vastuoluliste tunnete ja ebakindlusega, mõistaks Teid ja ega annaks hinnanguid ja ei üritaks Teie eest välja mõelda, mis on õige ja mida tegema peaksite.
Kui olete jõudnud selleni, et tunnetate iseend ja aktsepteerita ennast ja oma tundeid, teate, kes olete, mida vajate, kuhu püüdlete, siis on suurem võimalus leida oma uus tee. Alustuseks leidke endale pisimaidki võimalusi ja tegevusi igapäevaelus, mis teeb rõõmu, olukordi, kus tunnete end hästi, õnnestununa, edukalt, rahulolevana.
Üks on kindlasti seotud lastega, kuid kahtlemata, on teil veel oma huvisid ja tegevusi, mis köidavad, kus taandub mõte, et olete igav, mõttetu ja kole. Palju oleneb ju sellestki, kellega end võrrelda ja milleks. Lugenuna palju on Teil kindlasti põnev kellegagi arutleda, mõtteid vahetada ja end olulisena, huvitavana tunda.
Hiljuti sattus mulle kätte üks raamat, mis on mõeldud lahkuminekust ülesaamiseks ja uute perspektiivide loomiseks. Seal on ka kujutlus- ja mõtteharjutusi, võimalik, et leiate midagi sobivat ka endale: Gina Kästele „Ja jälle vallaline”.
Niisiis, uus olukord - uued võimalused!

2 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.

Kas see vastus oli abistav?
mõtleb kaasa
Külaline
Postitatud 02.11.2009 kell 10:55
On väga karm, et sellised lood juhtuvad. ja juhtuvad paljuski selle pärast, et inimesed loovad pere ilma teist inimest tegelikult armastamata. Paljud (siin loos siis mees, aga reaalis pole soolist vahet) loovad pere ja saavad lapsed, sest "nii läks ja ta on täitsa tore". Siis elatakse koos, kasvatatakse lapsi ja kõik on "tore". st et kedagi ei kiusata, ei ole probleeme, aga pole ka hingerõõmu armastatud inimesest. On viisakus, tänutunne, lugupidamine. Teine osapool aga armastab ja on õnnelik ning tal pole vähimatki võimalust aimata, et tema armastatu vastuarmastust ei tunne. Kui armastatu oma armastust ei leia siis võib selline ühepoolse armastuse ja vastu saadud lugupidamisega suhe kesta elu lõpuni ja kõik on rahul. Võibolla see lugupidav pool on rahulolematu sisimas ja matab selle vägevasse karjääri või imeilusasse remonti kodus või viimse peal tuunitud autosse või sõpradega suhtlemisse või... Aga keegi ei oska seal midagi muud kahtlustada ´kui vaid suurepärast iseloomu ja palju suutvat isiksust.
KUI aga juhtub et see lugupidav isik leiab oma armastuse siis...
a) ta lõpetab suhte kus polnud armastust vaid ainult viisakas koostöö
b) lugupidamisest oma elukaaslase vastu surub oma tunded alla ja on veel tublim-töökam elukaaslane. Sisimas õnnetu ja võitlev, või uhke , et suutis ennast alla suruda.
hmm...
kas sa tahaksid, et sinu mees jätkaks sinuga, olles alla surunud tunded teise vastu ja olles viisakas sinu ja laste vastu?
viisakas valetades endale ja teile?
võibolla ka mitte valetades kui ta tahabki laste kasvatamisega piirduda ja ei usu armastuse vajalikkusesse.
oota,oota?
kas ta on sinuga praegu viisakas?
kas ta aitab lapsi kasvatada oma uue pere kõrvalt, oma armastatu arvelt?
kas ta on sinuga aus?
kas sina tahad elada koos mehega, kes armastab teist kuigi sina oled väga tubli, armas ja hea, aga... keemia puudub?
õigeid vastuseid pole.
aga sinul on võimalik oma elu ise juhtida vastavalt sellele mida sina tahad.
Meest kes sind armastaks?
Meest kes sai sinuga lapsed aga ei armasta sind.
ps- tublidusega pole siin midagi pistmist, enamasti on armutakse "pahadesse" naistesse.
Elus satutakse pettustega kokku. Sinu elu oli omamoodi pettus. RTõsi, sind pettes sooviti vaid head, et sul oleks tore. Aga on vana ütlus, et põrgutee on sillutatud heade kavatsustega. Võibolla su laste isa tõesti lootis, et ta elu jooksul õpib sind armastama, sest sa oled nii armas, tubli ja hea???
Mex
Külaline
Postitatud 08.11.2009 kell 15:34
Kulla Liisiriin!
See on kahtlemata valu mis närib. Kaotusvaluks nimetatakse. Olen ise seda meelt, et ära läinud abikaasat tasub leinata nagu surnud abikaasat. Ta on läinud, see oli paratamatu õnnetus. Inimeste vaheline keemia on kummaline asi. See ei sõltu sellest kui hea või ilus või tubli ollakse. Olen näinud nii paljusid olukordi kus mees valib kaunitaride ja edunaiste seast välja halli hiirekese ja on õnnelik või supernaise abikaasa petab teda lihtsakoeliste koduperenaistega.
Sina oled sina! Sinul on ainult sinu elu ja sinu ümber on veel väga palju inimesi kes sind hindavad või põlgavad või on ükskõiksed. Sa pead suutme kõigi nende vahel laveerida ja ikka iseendaks jääma. Aega on küps uueks sammuks elus- uueks suhteks. Anna võimalus inimesele kelle jaoks oled Sina see kõige-kõige-kõige.
Maria
Külaline
Postitatud 22.08.2015 kell 10:14
Ehk aitab natuke artikkel http://tsau.ee/blogi/kuidas-saada-ule-lahkuminekust/. Ise olen ka korduvalt lahkuminekuid üle elanud ja see on lihtsalt nii emotsinaalne ja väga keeruline..

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!